Taimede kasvunõuded

Taimede arenemisel ja kasvamisel tuleb väga suurt tähelepanu pöörata kasvuteguritele. Nendeks on soojus, valgus, niiskus ja mulla omadused (õhustatus, happesus, viljakus).

 Üldiselt määrab taimede kasvu, arengu ja saagikuse just see tegur, mida on taimede vajadustest lähtuvalt kõige vähem (tünnilaua teooria).

Soojus määrab taimede kasvamise ja arenemise tempo. Taimede kasv algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur on kevadel püsivalt üle +5°C ja lõpeb, kui ööpäeva keskmine temperatuur sügisel langeb püsivalt alla +5°C.

Optimaalne kasvutemperatuur enamikele taimedele on +20...28°C.

Taime ümbritseva keskkonna temperatuurist oleneb järgmiste protsesside kiirus:

• süsihappegaasi assimilatsioon
• orgaaniliste ainete süntees
• hingamine ehk respiratsioon
• vee ja mineraalsete toitainete sisenemine taime
• vee ja mineraalsete toitainete liikuminetaimes.

Erinevad taimede kasvu- ja arengufaasid nõuavad erinevaid temperatuure:

• seemnete idanemise faas - kõrgem temperatuur, et idanemine toimuks ühtlaselt ja kiiresti
• tärganud taimed - madalam temperatuur, et ei toimuks noortaimede väljavenimist
• vegetatsiooni- ja toiduvarude kogumisefaas - kõrgem temperatuur
• puhkefaas - madal temperatuur

Väetiste kasutamine sõltuvalt valgusest:

• madalamatel temperatuuridel omastavad taimed paremini ammooniumlämmastikku
• kõrgematel temperatuuridel omastavad taimed paremini nitraatlämmastikku

Sellest tulenevalt kasutatakse

• ammooniumlämmastikku sisaldavaid väetisi kevadel
  
• nitraatlämmastikku sisaldavaid väetisi suvel

Taimede kasvu ja arengut mõjutavad

• valguse intensiivsus
• valguse spektraalne koostis
• valguse kestus ööpäeva jooksul

Fotosünteesiprotsess on kõige aktiivsem oranži valguse korral.

 

Erinevates kasvu- ja arengufaasides on taimedel erinevad nõuded valguse intensiivsusele:

• idanemise faas - valgus pole oluline välja arvatud valgusidanejad (nt sinilobeelia, hübriidpetuunia, leeksalvei, aedsalvei, vürtsbasiilik, piparmünt, aedporgand jt)
• noortaimed pärast tärkamist - valguse olemasolu väga oluline
  • juurestiku kiire kasv
  • esimeste lehtede kiire kasv
• esimese pärislehe faas - valguse intensiivsuse vajadus madalam
• produktiivorganite moodustumise faas - valguse vajadus veelgi madalam
• reproduktsiooniperiood - valguse vajadus veidi suurem kui produktiivorganite moodustumise ajal

Paljud taimed lõpetavad oma kasvu lehtede, vartes ja juurtes talletatud varuainete arvel

 

Väetiste kasutamine vastavalt valguse intensiivsusele:

• nitraatlämmastikku sisaldavatest väetistest lämmastiku omastamiseks vajavad taimed rohkem valgusenergiat ja seetõttu päikesepaistelises kasvukohas kasvavaid taimi tuleks väetada nitraatlämmastikku sisaldavate väetistega
• ammooniumlämmastikku sisaldavatest väetistest lämmastiku omastamiseks vajavad taimed vähem valgusenergiat ja seetõttu tuleb varjus kasvavaid taimi väetada ammooniumlämmastikku sisaldavate väetistega.

Vesi on taimedekõikide organite peamine koositisosa.

Vesi on taimedes tähtis mitmesuguste füsioloogiliste protsesside toimumiseks

Vee abil

• sisenevad toitained mullast taime
• toitained liiguvad taimed
• toimub fortosüntees
• toimuvad ainevahetusprotsessid
• toimub taimekudede temperatuuri reguleerimine.

Niiskusepuuduses

• nõrgeneb fotosünteesi aktiivsus
• tugevneb hingamine
• aeglustuvad kasvuprotsessid
• väheneb tarbetaimede saagikus ja selle kvaliteet.

Erinevates kasvu- ja arengufaasides vajavad taimed niiskust erinevalt:

• seemnete idanemise faas - kõige suurem nõudlikkus mulla niiskuse suhtes. Niiskuse puuduse korral idanevad seemned aeglaselt või ei idane üldse, taimed tärkavad hõredalt ja hilja.
• istutatud istikute juurdumisperiood - kõrgem mulla- ja õhuniiskus
• kõrgemat mullaniiskust vajavad taimed ka saagi moodustamise ja aksvu ajal
  

n

n

nKõik taimed on tundlikud mulla liigniiskuse suhtes. Seda esineb kõrge põhjaveeseisu või rohkete sademete, samuti ka liigse kastmise korral.

Liigniiskuse korral halveneb mulla varustatus hapnikuga, mille tagajärjel taimede juured ei saa hingata ja nad surevad.

Liiga kõrge õhuniiskus soodustab mitmesuguste taimehaiguste levikut, õitsemise ajal takistab tolmlemist ja viljumist.

Mulla veerežiimist oleneb ka väetamise efektiivsus. Eriti mõjutab mullas olev vee hulk just lämmastikväetiste efektiivsust. Liigniiskuse korral võib toimuda lämmastikuühendite mullast väljaleostumine.

Hästi väetatud mullast kasutab taim ka vett ökonoomsemalt.

•

•

•

n

 

Erinevate taimede niiskuse nõudlikkus on erinev

• niiskuse suhtes nõudlikud ehk põuakartlikud kultuurid (nt lursslill, murtudsüda, hosta, bergeenia, võhumõõk jt)
  
• vähenõudlikud niiskuse suhtes (nt aster, tokkroos, päevaliilia, priimula jt)
  
• vastupidavad niiskusepuuduse suhtes ehk põuakindlad kultuurid (nt mägisibul, kadakkaer, kukehari, kortsleht jt)

Mulla õhustatus

Hapniku juurdepääsust juurestikule sõltuvad:

• juurte kasv
• toitainete omastamine
• vee omastamine

Õhuvaeses mullas on takistatud:

• sõnniku ja teiste orgaaniliste ainete (nt taimejäänused, haljasväetised jt) mineraliseerumine
• õhulämmastikbioloogiline sidumine

Õhuvaesed on reeglina liigniisked ja raskema lõimisega mullad.

Mulla õhustatust aitab parandada

• orgaaniliste väetiste kasutamine
• mulla õige harimine
• külvikord, kultuuride vahetamine
• õiged kasvuaegsed hooldustööd

Mulla happesus

Mulla happesus väljendab mullas olevate vesinik- ja hüdroksiidioonide vahekorda. Happelises mullas on ülekaalus vesinikioonid. Peale vesinikioonide on happelises mullas palju ka alumiinium- ja raudioone.

Happeline muld:

• nõrgendab taimedel fosfori omastamist
• nõrgendab bioloogiliste lagunemisprotsesside kulgu
• takistab mikroelementide omastamist

http://ak.rapina.ee/katrinu/kasvun6uded/index.html

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•