Taimesüstemaatika ja taimede eluvormid

Taimesüstemaatika ja taimede eluvormid

Taavi Tuulik

3.10.18 / 2ak

Taimesüstemaatika

Taimmaterjali nimekiri - kutsekoja ja aiandusliidu kodulehel.

Aednik 4. aste. Mis taimi teadma peab.

Küsitakse taimede täisnimesid ehk ladina keelne + eestikeelne täisnimi. 

Taimesüstemaatika - taimede süstematiseerimine 

Taimed jaotuvad hõimkondadeks.

Vetikad  samblikud  sammaltaimed sõnajalgtaimed

Paljasseemnetaied ja katteseemnetaied

Samblikud kuuluvad tegelikult seente hulka. 

Katteseemnetaimed

Üheidulehelised ja kaheidulehelised

Sugukond familia

Ühte moodi õie ehitusega 

Perekond genus

Nt sinilill hepatica

Perekond koosneb liikudest. Liiginimi kahesõnaline.

Liik species (lüh. sp.)

Liigi nimi kahest sõnast. 

Harilik sinilill  Hepatica nobilis

Ladina nimes perek. Nimi ees, eestikeeles taga.

Perek. Nimi lad. K alati suure tähega. Eesti keeles väiksega. Trükituna kirjutatakse kursiivis. 

Harilik- liigi epiteet, seda liiki iseloomustav sõna. 

Päris 18saj. Binaarne nomenklatuur. 1753a Carl Linne. 

Eestikeelsete taimenimede andmebaas

Vilbaste. Eesti rahvapärased taimenimed.

Eestikeelsete taimenimedepanemine al. EV algusest. 

Eestikeelne taimenimi ei pea olema ladinakeelne tõlge. 

Alamliik subsecies (lüh subsp. Või ssp)

Taimed näevad samasugused väja aga nende leviala geograafiliselt erinev. 

Teisend varietas (var.)

Elab koos tüüpilise taimega samas piirkonnas aga on teistmoodi. Tema erilisus pärandub.

Vorm forma (f)

Nt hariliku sinilille Roosa vorm

Samas kohas aga nt teisärvi õiega

sort, kultivar cultivar

Sort on kindlate omadustega taim, mida paljunadatakse et omadused säiliksid. 

Harilik sinilill 'Rubra Plena*

Sordi nimi suure algustähega, ja sordi nimi kirjutatakse ülakomade vahele. Paljundatakse ainultjagamisega. 

Sordi nimesid ei tohi tõlkida. 

Hübriidliigid (sama perek. Kahe liigi hübriid)

Aedmaasika (tśiili ja virgiinia maasika hübriid)

Fragaria x ananassa 

Hübriidperekonnad (eri perekondade vahelised hübriidid)

Kahe erineva perekonna hübriid

Pihlaroonia (pihkala ja aroonia hübriid)

x Sorbaronia

Nime ees x

Kirjandus:

Savisaar Sulev, Eesti sibullille entsüklopeedia, lk 11-17

Ladinakeele hääldamine:

Ae (ä) Crataegus  (kratägus)

C (ts)  e, i , ae, oe, y ees. (Cymbidium tsümbiidium)

   (k) ülejäänud tähtede ees

Y (ü)

Ch (hh) Aristolochia (aristolohhia..tobiväät)

Oe (ö) Coelogyne tsölogüne

Ph (f) Daphne  Dafne. Näsiniin

Qu (kv) Aquilegia Akvileegia Kurekell

x (ks)

Z (dz) Zantedeshia dzantedeshia

Pikemate sõnade puhul võib rõhk olla ka tagant kolmandas silbil. Lühikestel esimesel silbil. Ilmselt liitsõbadest võib olla kaks rõhku. 

Taimede eluvormid

Kui vanaks taimed elavad ja millised nad välja näevad.

Puittaimede eluvormid. 

Puu - ühe tüvega. Tüvi elab väga vanaks. 

Põõsad - tüvesid mitu. Ei ole nii pikaaelised kui puud. Põõsa vanust on rasken kindlaks määrata. Ühe vana tüve asemele kasvab uus.

Põõsaste hulka kuulub ka liaan. Puitunud varrega.

Vääntaimed - keerab oma varre ümber toe

Ronitaimed - Neil on mingid abivahendid kinnihoidmiseks.

Puhmas ehk puittaim kääbuspõõsas. kanarbik, mustikas, pohl jne. Puitunud varrega!

Puhmikud - rohttaimed. 

Poolpõõsas  -  puit ja rohttaime vahepealne. Puitunud vaid alumine osa. 

Üheline osa rohtne.

Rohttaimed - nende varred ei puitu. 

Suvehaljad - leht tekib kevade ja sureb sügisel ( ka nt me lehtpuud on suvehaljad)

Igihaljad - rohttaimede säilivad lehed mitmeid aastaid (nt mänd, pohl

Talvehaljas - rohttaimed mille lehed püsivad ühe kalendriaasta ja hävivad uute lehtedede kasvamisega. (bergeenia)

Eluea seos õitsemisega.

Püsikud - mitmeaastased rohttaimed.mitu tähendab üle 2.

Monokarpne - õitseb ja viljub üks kord elus (pärast seda sureb. paljud suvelilled)

Polükarpne - õitseb ja viljub korduvalt 

Kaheaastane taim

Kaheaastase taime elutsükkel kestab 2 kasvuperioodi

Ületalvik-talvituv taim,kelle eluiga ei kesta üle kalendriaasta. Kevadel vara õitseb, valmivad seemned, need hakkavad sügisel kasvama, kasvavad üle talve ja kevadel õitsevad. Nt võõrasema.

Suvik ehk üheaastane rohttaim

Suviku seemned idanevad kevadel, uued seemned valmivad sügiseks.

Suvik /aedniku mõistes - suvel õitsev taim, kes vajab talvel sooja viimist.