Paljundamine. Puuviljandus
II Puuviljandus
Lui Remmelg
1.nov.18 / 4 ak + 2ak
Pomoloogia - sordiõpetus
Paljundamine
Vegetatiivne - lehe, varre, juure või selle osa kasutamisel
Generatiivne - seemnetega paljundamine (köögiviljad, põllukultuurid, üheaastased taimed)
Metsakultuurid on enamuses seemnetega, iluaianduses pigem vegetatiivselt. Vegetatiivselt saab kiiremini suurema taime. Nt õunapuudel pookimine.
Vegetatiivse paljundamise viisid.
Jagamine - saame jagada, kui 0 järkusid on rohkem kui 1.
Poolitamine, terava labidaga.
Nt Leeklill - saame jagada juurestiku pooleks/veerandiks.
Need, mis õitsevad kevadel jagame sügise, mis sügisel õitsevad jagame kevadel.
Jagamist kasutatakse ka taime noorendamisel. Taime seest osas sureb ära, keskel vähem valgust.
Tütartaimed
Paljundatakse neid, mis annavad tütartaimi. nt aedmaasikas, hanijalg, marand
Maasikas - võsundil sõlm, kuhu tekib tütartaim. Kui on maasika tütartaimel 3 lehte, siis võime võsundi ära lõigata. Tugevamad on emataimele lähemal.
Juurevõsud
Need taimed, mis moodustavad tihnikuid. Vaarikad, sirel, astelpaju, kreegid,
Horisontaalsetel juurtel pungad, sealt kasvavad välja võsud. Kui on piisavalt suur omajuur, siis võib peajuure läbi lõigata.
Paljunduskoefitsent - kui palju me saame järglasi ühest emataimest.
Võrsikud
Lookvõrsik - Noorem oks painutatakse maha, kaetakse mullaga, pannaks peale nt kivi. Sügiseks on juured all, saab lahti lõigata ja eraldi istutada. Positiivne, et saadakse tugev võrsik.
Rennvõrsik - painutatakse maha oks maha terves pikkuses, saadake mitu taime ühelt oksalt. Taimed nõrgemad kui lookvõrsiku puhul.
Kuhjevõrsik - õunapuid paljundatakse nt kurjevõrsikuid. Lõigatakse tagasi ja jäetakse min 3 punga. Need ajavad võsud. Kuhjatakse mulda. Pookimiseks kõlbab u pliiatsijämedune võrsik.
Õhkvõrsik - pigem toataime kasvatuse juures. nt draakonipuud. Tüvele pannakse mähis ja taim kasvatab sinna sisse juured. Kui on juuurdunud, siis lõigatakse maha ja istutatakse eraldi.
Tütarsibul
Tütarmugulad
Tütarmugulsibulad
Saab paljundada neid taimi, kes neid moodustavad. Ajab sibule emasibule kõrvale. Tulbid, nartsissid, liiliad. Tütarsibulad võib panna beebipeenrasse järelkasvama.
Pistoks
Kergestipaljundatavad puittaimed
Enelad, mustad leedrid, forsüütia, mustsõstar, pajud, viinapuud, kontpuud.
Juurduvad kergelt, neil ei ole vaja eraldi rajatist.
Võetakse 1 aastane kasv. Aastakasvude keskmine osa. jäetakse u 3 punga. Pealmisest pungast 1cm kõrguselt. Mudamärga peenrasse poolviltu juurduma. 1 pung jääb maa peale. Poolviltu seepärast, et siis on kergem välja kaevata. Järgmisel sügisel saab välja kaevata.
Pistikud
Juurpistik - nt mädarõika paljundamisel. Kaevatakse välja. Külgmistele juurtel tekivad pungad. Juure pistikutest siis kasvavad uued taimed.
Varspistik - rohtsed pistikud, sama aasta kasv on poolpuitunud. Okaspuud, jms.
Pistikud lõigatakse poolpuitunud, käelabalaiune, jäetakse u 2-3 lehte. Hortensial nt suur leht, lõigatajes pooleks. Pannakse juurduma pikeerkasti, 1:1-le liiv/turvas. Pistikud poolviltu juurduma, kast kaetakse kinni klaasiga. Piserdatakse 1-2x päevas. Juurduvad u kuu ajaga.
Lehtpistik - Toalilled, Saintpaulia e varjukannike, havisaba, "ahvileivapuu", begoonia.
Vääristamine
Silmastamine - kasutame silma kilpi.
Oksastamine -
Suvi sorte 5%, 10% sügissorte (kuldrenett, antonovka, säilivad u kuu aega), 85% taliõunu.
Poogitud tugeva juurestikuga alus ja sinna peale poogitakse soovitud sort.
Erinevad alustüübid viljapuude alusteks, ekstra aretatud MM106 ja 57490.
Erineva kasvuga puudeks on vaja erineva alusega puusid.
viljapuud, elulõngad, roosid - kõike poogitakse.
Meristeem - punga alge, katseklaasis, peamine, et oleks haigusvaba.
Generatiivne paljundamise viis e seemnega paljundamine.
Kasutatakse nt suvelillede paljundamine, metsakultuurid jne.
Korjatakse sordiehtsaid.
Seemnete parameetrid:
Idanevus %
metsataimedel nt 50%, teraviljadel u 90%.
Paki peale kirjutatud.
Puhtus %
Kas leidub seemnete sees umbrohu seemneid või kestasid või oskatükke.
1000 tera kaal, näitab tuumakust, elujõud suurem, ei tohi olla kõlujad.
Ühes partiis peaksid olema sarmased, et on sama suured seemned, et kasv oleks ühtlane.
Seemnete ettevalmistamine külviks:
Stratifitseerimine, kihtamine liivaga. peavad olema niiskes keskkonnas, 0 lähedasese temperatuuris. Ei hakka kohe idanema aga ei tohi läbi kuivada.
Eelidandamine: leotame ja jätame kahe niiske lapi vahele.
Panna sooja ja niiskesse mulda.
Leotamine: vee sees. Mulda panna sooja niiskesse mulda.
Puhtimine: seemne töötlemine mingi keemilise preparaadiga. Värvitud seemned, puhitud. Kindad kätte panna, kui külvata. Mõte on hävitada seemne pinnal asuvad seemne pinnal. Ei ole mahe!
Tavaliselt seenhaiguste või kahjurite vastu.
Kalibreerimine: suuruse järgi sortmini. seemned samas partiis on sama suured. Ühte külvikasti sama suured seemned. Kindlasti kalibreeritakse kartulit. Sibulat jne.
Skarifitseerimine: seemne kesta vigastamine, et idaneks kiiremini, niiskus pääseks paremini ligi.
Soojendamine: seemneid hoitakse toatemperatuuril, et idanevus paraneks.
Kevadine külvi aeg:
I aeg - avamaale, külmakindlad, meie tavalised kultuurtaimed, redis, porgand, petersell, ei karda külma. Siis külvatakse, kui liigniiskus on tahenenud. Aprilli lõpud
II aeg - külvatakse mai 1 dekaadi jooksul. Peedid, sibulad - liiga vara ei saa soojas hoida, sest mudiu lähevad õitsema. Kartul pannakse siis kui on u 15 kraadi (siis kui toomingas õitseb). põlduba
III aeg - soojalembesed taimed, kurgid, kõrvitsad, arbuusid, aeduba e türgi uba. nt juunis. Ei kannata absoluutselt külma.
Suvine külviaeg - külvatakse kaheaastaseid ilutaimi, nt võõrasemad, talinelke.
Varasügisene külviaeg (augustis, septembris) - taliküüslauk,
Katmikalal. veebruaris nt paprika, hiljem tomat.
Külviskeemid:
Kuidas külvatakse ja istutatakse
1. hajukülv/hajuskülv - seemned paiknevad pinnal suvaliselt, nt muruseemnet. või nt väetist. nt till. köögivilju vakku.
2. kitsarealine külv - 6-10cm reavahe
3. tavaline reaskülv - 60-70cm, võimaldab rea vahel harida, kapsad, porgand, kartul.
4. ribas hajukülv
5. ribas reaskülv
6. ruutasetus, mõlemat pidi saab harida. nt õunapuud
7. pesitikülv, semned koos pesiti
8. ruutpesiti, ruudu kujuliselt aga pesiti
9. punktiirkülv - seeme pannakse sinna, kus vaja. täpselt sama vahemaaga.
Taimekahjustajad:
http://aianduskool.ee/jaan/puuv/taimek/taimekah.htm
Lui Remmelg
1.nov.18 / 4 ak + 2ak
 |
| Pistoksad |
Pomoloogia - sordiõpetus
Paljundamine
Vegetatiivne - lehe, varre, juure või selle osa kasutamisel
Generatiivne - seemnetega paljundamine (köögiviljad, põllukultuurid, üheaastased taimed)
Metsakultuurid on enamuses seemnetega, iluaianduses pigem vegetatiivselt. Vegetatiivselt saab kiiremini suurema taime. Nt õunapuudel pookimine.
Vegetatiivse paljundamise viisid.
Jagamine - saame jagada, kui 0 järkusid on rohkem kui 1.
Poolitamine, terava labidaga.
Nt Leeklill - saame jagada juurestiku pooleks/veerandiks.
Need, mis õitsevad kevadel jagame sügise, mis sügisel õitsevad jagame kevadel.
Jagamist kasutatakse ka taime noorendamisel. Taime seest osas sureb ära, keskel vähem valgust.
Tütartaimed
Paljundatakse neid, mis annavad tütartaimi. nt aedmaasikas, hanijalg, marand
Maasikas - võsundil sõlm, kuhu tekib tütartaim. Kui on maasika tütartaimel 3 lehte, siis võime võsundi ära lõigata. Tugevamad on emataimele lähemal.
Juurevõsud
Need taimed, mis moodustavad tihnikuid. Vaarikad, sirel, astelpaju, kreegid,
Horisontaalsetel juurtel pungad, sealt kasvavad välja võsud. Kui on piisavalt suur omajuur, siis võib peajuure läbi lõigata.
Paljunduskoefitsent - kui palju me saame järglasi ühest emataimest.
Võrsikud
Lookvõrsik - Noorem oks painutatakse maha, kaetakse mullaga, pannaks peale nt kivi. Sügiseks on juured all, saab lahti lõigata ja eraldi istutada. Positiivne, et saadakse tugev võrsik.
Rennvõrsik - painutatakse maha oks maha terves pikkuses, saadake mitu taime ühelt oksalt. Taimed nõrgemad kui lookvõrsiku puhul.
Kuhjevõrsik - õunapuid paljundatakse nt kurjevõrsikuid. Lõigatakse tagasi ja jäetakse min 3 punga. Need ajavad võsud. Kuhjatakse mulda. Pookimiseks kõlbab u pliiatsijämedune võrsik.
Õhkvõrsik - pigem toataime kasvatuse juures. nt draakonipuud. Tüvele pannakse mähis ja taim kasvatab sinna sisse juured. Kui on juuurdunud, siis lõigatakse maha ja istutatakse eraldi.
Tütarsibul
Tütarmugulad
Tütarmugulsibulad
Saab paljundada neid taimi, kes neid moodustavad. Ajab sibule emasibule kõrvale. Tulbid, nartsissid, liiliad. Tütarsibulad võib panna beebipeenrasse järelkasvama.
Pistoks
Kergestipaljundatavad puittaimed
Enelad, mustad leedrid, forsüütia, mustsõstar, pajud, viinapuud, kontpuud.
Juurduvad kergelt, neil ei ole vaja eraldi rajatist.
Võetakse 1 aastane kasv. Aastakasvude keskmine osa. jäetakse u 3 punga. Pealmisest pungast 1cm kõrguselt. Mudamärga peenrasse poolviltu juurduma. 1 pung jääb maa peale. Poolviltu seepärast, et siis on kergem välja kaevata. Järgmisel sügisel saab välja kaevata.
 |
| Pistoksad mullas, viltu, 1 pung maa peal. |
Pistikud
Juurpistik - nt mädarõika paljundamisel. Kaevatakse välja. Külgmistele juurtel tekivad pungad. Juure pistikutest siis kasvavad uued taimed.
Varspistik - rohtsed pistikud, sama aasta kasv on poolpuitunud. Okaspuud, jms.
Pistikud lõigatakse poolpuitunud, käelabalaiune, jäetakse u 2-3 lehte. Hortensial nt suur leht, lõigatajes pooleks. Pannakse juurduma pikeerkasti, 1:1-le liiv/turvas. Pistikud poolviltu juurduma, kast kaetakse kinni klaasiga. Piserdatakse 1-2x päevas. Juurduvad u kuu ajaga.
Lehtpistik - Toalilled, Saintpaulia e varjukannike, havisaba, "ahvileivapuu", begoonia.
Vääristamine
Silmastamine - kasutame silma kilpi.
Oksastamine -
Suvi sorte 5%, 10% sügissorte (kuldrenett, antonovka, säilivad u kuu aega), 85% taliõunu.
Poogitud tugeva juurestikuga alus ja sinna peale poogitakse soovitud sort.
Erinevad alustüübid viljapuude alusteks, ekstra aretatud MM106 ja 57490.
Erineva kasvuga puudeks on vaja erineva alusega puusid.
viljapuud, elulõngad, roosid - kõike poogitakse.
Meristeem - punga alge, katseklaasis, peamine, et oleks haigusvaba.
Generatiivne paljundamise viis e seemnega paljundamine.
Kasutatakse nt suvelillede paljundamine, metsakultuurid jne.
Korjatakse sordiehtsaid.
Seemnete parameetrid:
Idanevus %
metsataimedel nt 50%, teraviljadel u 90%.
Paki peale kirjutatud.
Puhtus %
Kas leidub seemnete sees umbrohu seemneid või kestasid või oskatükke.
1000 tera kaal, näitab tuumakust, elujõud suurem, ei tohi olla kõlujad.
Ühes partiis peaksid olema sarmased, et on sama suured seemned, et kasv oleks ühtlane.
Seemnete ettevalmistamine külviks:
Stratifitseerimine, kihtamine liivaga. peavad olema niiskes keskkonnas, 0 lähedasese temperatuuris. Ei hakka kohe idanema aga ei tohi läbi kuivada.
Eelidandamine: leotame ja jätame kahe niiske lapi vahele.
Panna sooja ja niiskesse mulda.
Leotamine: vee sees. Mulda panna sooja niiskesse mulda.
Puhtimine: seemne töötlemine mingi keemilise preparaadiga. Värvitud seemned, puhitud. Kindad kätte panna, kui külvata. Mõte on hävitada seemne pinnal asuvad seemne pinnal. Ei ole mahe!
Tavaliselt seenhaiguste või kahjurite vastu.
Kalibreerimine: suuruse järgi sortmini. seemned samas partiis on sama suured. Ühte külvikasti sama suured seemned. Kindlasti kalibreeritakse kartulit. Sibulat jne.
Skarifitseerimine: seemne kesta vigastamine, et idaneks kiiremini, niiskus pääseks paremini ligi.
Soojendamine: seemneid hoitakse toatemperatuuril, et idanevus paraneks.
Kevadine külvi aeg:
I aeg - avamaale, külmakindlad, meie tavalised kultuurtaimed, redis, porgand, petersell, ei karda külma. Siis külvatakse, kui liigniiskus on tahenenud. Aprilli lõpud
II aeg - külvatakse mai 1 dekaadi jooksul. Peedid, sibulad - liiga vara ei saa soojas hoida, sest mudiu lähevad õitsema. Kartul pannakse siis kui on u 15 kraadi (siis kui toomingas õitseb). põlduba
III aeg - soojalembesed taimed, kurgid, kõrvitsad, arbuusid, aeduba e türgi uba. nt juunis. Ei kannata absoluutselt külma.
Suvine külviaeg - külvatakse kaheaastaseid ilutaimi, nt võõrasemad, talinelke.
Varasügisene külviaeg (augustis, septembris) - taliküüslauk,
Katmikalal. veebruaris nt paprika, hiljem tomat.
Külviskeemid:
Kuidas külvatakse ja istutatakse
1. hajukülv/hajuskülv - seemned paiknevad pinnal suvaliselt, nt muruseemnet. või nt väetist. nt till. köögivilju vakku.
2. kitsarealine külv - 6-10cm reavahe
3. tavaline reaskülv - 60-70cm, võimaldab rea vahel harida, kapsad, porgand, kartul.
4. ribas hajukülv
5. ribas reaskülv
6. ruutasetus, mõlemat pidi saab harida. nt õunapuud
7. pesitikülv, semned koos pesiti
8. ruutpesiti, ruudu kujuliselt aga pesiti
9. punktiirkülv - seeme pannakse sinna, kus vaja. täpselt sama vahemaaga.
Taimekahjustajad:
http://aianduskool.ee/jaan/puuv/taimek/taimekah.htm
Comments
Post a Comment