Seemnete varumine ja säilitamine

Seemnete varumine ja säilitamine
Taavi Tuulik
2.10.18 / 2ak
Kooliaed

Kõigepealt õppisime ajalehest seemnevarumise ümbrike voltima, siis käisisime hooti sadavad paduvihmas ja korjasime erinevaid seemneid.

Päevalill. Mitte see, mille seemneid ma korjasin. Aga selle pealt on hästi näha, et saamaks aru, kas seemned on valmis tuleb need kollased mumpsukesed sealt eest ära kratsida. Kui neid enam pole, siis ilmselt on ka linnud juba kõhu täis söönud.

Väga palju pilte ei teinud, sest liiga märg oli.
Ma korjasin päevalille (kas oli äkki punakaspruuni õiega), kollase lõvilõua, lõvikõrv (vist?!?) ja rohkem vist miskit... rebasheina seemned ei olnud veel korjeküpsed.

Ümbriku peale tuli kirjutada korjaja nimi, kuupäev (ma muidugi kirjutasin 2.okt asemel 1. oktoober, sest kõik koolid algavad juu esimesel kuupäeval.... ), taime nimi  ja taime kõrgus.
Seemneid säilitada kuivas kohas, muidu võivad hakata idanema või lähevad hallitama.

Korjeküps seeme on kas juba tumedamaks tõmmanud aga ei ole valge/piimjas/toores.

Korjatakse.
1. aasteste taimede seemneid
2. aastaste taimede seemneid, ke ei tee isekülvi.

Ei tasu korjata F1 märgistusega taimede seemneid, sest need ei anna samasuguseid järglasi, nagu nad ise on.

Püsikute seenmed pannakse maha sügisel.

Tasub tähelepanu pöörata sellele, mida seeme vajab selleks, et idaneda - kas läbikuivamist või läbikülmuminst nt.
Seda saab järgi vaadata seemnete idanemise andmebaasist.

Kirjandus:
Riho Teras, Seemnest suureks
https://www.rahvaraamat.ee/p/seemnest-suureks/24738/en?isbn=9789949443772