Ilutaimede rühmad / Külmakindluse tsoonid

Ilutaimede rühmad

Taavi Tuulik
4.10.18 / 4ak

Kodutöö: andmebaasi kasutamise peale.

https://moodle.hitsa.ee/enrol/index.php?id=14694

Kopeeri nimekiri, tekstifaili, faili nimi *Liina-Kai Raivet*, tõlgi ära. 

Tähtaeg 29.10.18

Lugemist: Eino Laas “Okaspuud”

Paljasseemnetaimed

paljunemine seemnetega. Nt käbid, seemned seal vahel.

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda. Koos katteseemnetaimedega moodustavad need hõimkonnad seemnetaimede ülemhõimkonna.

Paljasseemnetaimede hulka kuuluvad:

* Okaspuud 

* Hõlmikpuu - kahekojalised. Noorena külmaõrn. ürgne.

* Jugapuud - ei ole okaspuu. Samast hõimkonnast.

* Palmlehikud (okaspuude sugulane mitte palm, ei ole Eestis pärismaine)

Okaspuud

Sugukonnad -  

*männilised (mänd, kuusk, nulg, lehis)

*Küpressilised (küpressid, kadakad)

Männiliste sugukond:

Euroopa nulg, Walther Otto Müller
illustratsioon 1885

Nulg Abies

Kuni 55 liiki, kasvavad 10-80m kürguseks. Levinud põhjapoolkera paraskliimas. Koonusja võraga. Okkad kinnituvad laienenud aluse abil, kammja asetusega, kui okas kukub maha siis oks jääb siledaks. Käbid on oksa peal püsti. Käbi ei kuku tervena alla vaid laguneb tükkidena. Seemned lendavad tuulega laiali. 

Tolmnemine on kevadel, sügiseks on käbid valmis.  

Looduslikud nulud kasvavad Kesk-Euroopas. Suurimad nulud Eestis (Valge nulg ehk euroopa nulg Abies alba), mille kõrgus on 35m, kasvavad Suuremõisa pargis.  

40 liiki. Paljundatakse seemnetega. 

Hall nulg, Abies concolor - pärineb Põhja-ameerikast, pikad hallid okkad (kuni 8cm), vajab väga palju valgust. Täisvalguses. Liikvel ka mõned kääbussordid. 

Korea nulg, Abies koreana - pärit Korea poolsaarelt, tumerohelise okkaga, varakult kannab käbisid. 

Siberi nulg, Abies sibirica - Päris Siberist, külmakindlad, väga kitsa võraga. Mulla suhtes nõudlik, lubjalembene. 

Kuidas külvata okaspuu seemneid: Seemned kevadel mulda. Pikka ooteperioodi pole. Mulla sisse vagu, seeme põhja, kata pealt liiva-turba seguga. 

Kultivare paljundatakse pookimise ja pistikutega (juurduvad aeglaselt). 

Taluvad varju. Külmaõrnad. Parasniisket mulda. Kuivas ei edene.

Pistik - rohtne

Pistoks - puitunud varrega

Võrsik - mahapainutatud oks, juured tekivad alla

Tsuuga Tsuga

P-Ameerikas ja Ida-Aasias. U 10 liiki. Väga pisikesed käbid u 1cm, valmivad samal aastal. Väga lühikesed, lamedad, laiad okkad, alt valkjad, paiknevad oksal ühekaupa ja spiraalselt.    

Ebatsuuga puu ja käbid

Ebatsuuga Pseudotsuga 

Püramiidja, kuusetaolise võraga. Ida-Aasias ja Ameerikas. Meil kasvatatakse P- Ameerika liike. 5 liiki.

Okas kinnitub väikse rootsukese abil, pigem ühekaupa kui männastes. Väga iseloomulikud käbid. Rippuvad, kuusekäbi taolised. Soomuste vahelt ulatuvad välja kattesoomused.

Tolmemine kevadel, seemned valmivad vara, varisevad juba septembris.  

Üks suuremaid puid, võib kasvada kuni 100m kõrguseks. Pindmine juurestik, halvem kui kuusk, ei ole tormikindel.   Kasvavad kiiresti. Paljundatakse seemnetega, kultivaare pookimisega.

Lehis Laxis

Euroopa lehis, Jaapani lehis ja Siberi lehis

Erandlikult heitlehised puud. 10 liiki, 1 euroopas, teised Ida-Aasias ja P-Ameerikas. Kõrged (15-55m), sirge tüvega, hõreda võraga.

Esimese aasta okkad üksikult, mida vanemad oksakohad, seda kõrgem kand ja okkad on mitmekaupa. Käbid on oksal püstiselt.  Seemned tulevad talvel välja aga käbi jääb puu otsa aastateks. 

Lehis on väga hästi lõigatav. Valgusnõudlikud. Paljundatakse seemnetega, kultivaare pookimisega,   pistoksad ei juurdu.

Suuremõisa pargi suured puud istutatud 19.saj lõpus. 

Ei talu põuda ja varju.

Siberi lehisel (Larix sibirica)/ vene lehis (Larix russica)- suured käbid. Eristatakse, mis kasvab Uuralitest euroopa pool ja mis ida pool.

Jaapani lehisel (Larix kaempferi, Larix leptolepis) pisikesed roosikujulised käbid, okaste värv silmnähtavalt sinakas, kaunid käbid, väljapoole pööratud soomuseotsad, (väga palju sorte). Kasvab 25-40 m kõrguseks.

Euroopa lehis (Larix decidua) - keskmise suurusega käbid. Käbi kanna poolt tuleb soomuste vahelt välja “karvakesed”. Püsib kaua rohelisena. 

  

Kuusk Picea

Harilik kuusk ja erinevad kuusekäbid.

Koonilise võraga kõrged puud. Okkad võrsel spiraalse asetusega, kinnituvad näsade abil, mis püsivad ka peale okka varisemist. 

Käbid ripuvad, läbimõõdust vähamalt 3 korda pikemad, soomus on ühtlane, ei ole tipupaksendit. Kevadel tolmnevad, seemned valmivad talvel. Varisevad u aastavahetusel. 

Liike paljundatakse seemnetega. Sorte paljundatakse pookimisega või pistokstega, oksad juurduvad.

Taluvad varju aga vajavad päikest, kasvavad tihedaks. Vajavad korralikku mulda ja niiskust.   

Kui pügada, siis rohelise osa piires. Rohelisest okastega oksast võivad pungad edasi kasvada. 

Harilik kuusk Picea abies

Euraasia metsavööndist, noored käbid võivad olla nii rohelised kui punased, hiljapuhkev kuusk ja varapuhkev kuusk.  Okkad rohelised, 1,5-2,5cm pikad.

Varjutaluv, mulla suhtes nõudlik, 

Tuulepesad - pungas tekkinud mutatsioon.

80ndatel Alfred Ilves pani muteerunud oksal tekkinud käbide seemnest, -> 'Luua Pärl'.   

Kääbuskuusk 'Hiiumaa' - aastane kasv u 1cm.

Kanada kuusk ehk valge kuusk Picea glauca

Kanada kuusk, Fairbanks, Alaska. Kääbussort 'Conica'

Kasvab Kanadas, Alaskal, USA kirdeosariikides. 20-35(50)m. Võra on tiheda ja kuhikja, sageli ebasümmeetrilise kujuga, rohkete käbidega. Okkad tömbid, 1,5-2cm, sinakasrohelised. Täiesti külmakindel, vähenõudlik mulla suhtes, talub hästi tugevaid tuuli ja varjus kasvamist.
Kääbussort ‘Conica' (Picea glauca var. albertiana f. conica), kultivar, kevadise päikese suhtes väga tundlik. Hiljemalt märtsi alguses katta päiksepoolt. Paljuneb väga lihtsalt pistokstega. Lõigata apr-mai alguseses. Samaaasta kasv. Pistoksad  poolviltu turba-liiva segusse. Hoida niiskena. 

Serbia kuusk Picea omorica

Serbia kuusk

Pärineb Balkanilt. 30-40m, sinakas, väga kitsaskoonja võraga, noored käbid silmatorkavalt sinised. Vajab väga palju valgust. Sortidest ripppoksaline ‘Pendula’, väga kitsale alale sobib.

Torkav kuust Picea pungens

USA edelaosariikidest, tunnema hõbekuuse nime all. 

Kasvab väga suureks, vajab hästi palju valgust. Okkad on väga teravad. 

Mänd Pinus

90-100 puu ja põõsaliigist koosnev perekond. Levinud põhjapoolkeral arktikast ekvaatorini.

Männiokkad kinnituvad kas kahe kuni viiekaupa. Kahe okka vahel on ka pungaalge. Okka asetus lehisega sarnane. 

Mändide käbid - erineva kujuga, käbi soomuse tipmine osa on paks. Käbi küpseb 2 aastat. Kevadel tolmnemine, ülejärgmisel talvel seemned valmis.

Väga valgusnõudlikud puud. Poolvarju pole mõtet istutada. 

Suhteliselt vähenõudlikud mulla suhtes, sügav juurestik. Paljundatakse seemnetega. Sorte paljundatakse pookimisega. Pisoksad ei juurdu.    

Harilik mänd Pinus sylvestris

Okkad kergelt sinaka tooniga. Kasvab suureks. Pügada saab ainult kevadel kasvama, kasvud murda mõne cm pealt. Varre küljes oleva kahe okka vahele tekib pung. 

Siberi seedermänd (Pinus sibirica)

Seeme ilma lendtiivata. Vajavad palju valgust. Seemned külvatakse kohe sügisel.   Käbid 8-12cm pikkused.

Seedermänni käbi, tavalise männi ja Rumeenia männi käbi. Hariliku männi
ja mägimänni oks. 

Kääbusseedermänd Pinus pumila

Okkad 5-kaupa. Talub isegi varju. Sinaka okkaga, võtab vähe ruumi. Suure lumega lamandub. 

Mägimänd Pinus mugo

Roheline, (harilik mänd on sinakas). Käbi soomusekilp harilikust männist reljeefsem. 

Pärineb Kesk- ja Lõuna Euroopast, Kasvab madala põõsana või kuni 25m munaja võrana puuks.

Vajab palju valgust. Mulla suhtes suhteliselt leplik. 

Must mänd Pinus negro

Pikkade okastega, okkad tumerohelised,  15-45m

Rumeenia mänd Pinus peuce 

Pikad rippuvad käbid (8-20cm), valgusnõudlik, halli pikkade okastega (7-10cm), haiguskindel. Võra koonusjas, heades valgustingimustes maapinnalt algava võraga. 

Küpressiliste sugukond

Harilik kadakas

Kadakas Juniperus

P-poolkeral u 50 liiki. Okkad kahte moodi - Okkad kolme kaupa männases või soomustega. 

Osadel liikidel nii okkad kui soomused. 

Kahekojaline, emas ja isastaimed. Seeme valmib enamasti 2 aastat. Kadakamari on botaaniliselt marikäbi. 

Valgusnõudlikud, võib kasvada kehvadel muldadel. Paljundatakse enamasti pistikutega või pistokstega. Seemned iganevad 2-3 aastat. 

Harilik kadakas Juniperus communis 

pistoksad juurduvad väga halvasti. Kasvab põõsana või 10-15m puuna. Välimus väga erinev. Isastaimed sageli korrapärasema võraga. Varju jäädes hääbuvad ära. 

Roomav kadakas Juniperus horizontalis

Roomava kasvukujuga, Kanadast. 

Lühikesed okkad, sordid erineva okkavärviga, marikäbid, hallid vahakihiga. Pinnakattepõõsas. 

Mure- levinud seenhaigus - kabatina. Ründab kadakaid ja ebaküpresse, kevadel ok, suvel osad oksad kuivavad. Raske võidelda. Lõigata haiged võrsed elusa osani tagasi.  

Sabiina kadakas Juniperus sabina

Kui oksa muljuda, siis haiseb. Mürgine. Kuni 2(5)m kõrgune laiuv põõsas. Nii okkaid kui soomuseid. Marikäbid saavad valmis 1 aastaga, mustad, vahakihiga. Väga kergesti juurduvad pistikud. Mahavajunud oks juurdub kiireti. Võtab palju ruumi, vähenõudlik, valguse suhtes mitte nii nõudlik. 

Kaljukadakas Juniperus scopulorum

Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kuni 15m puu. Soomused vastakuti, tihedalt võrse ligi, sinakas-hallikasrohelised.

Meil kasvatatakse väga kitsa võraga ‘Skyrocket’it. Meie kliimas ei kasva paraku soovitud püstise ja tiheda võraga põõsaks.

Hiina kadakas Juniperus chinensis

Pärinev Ida-Aasiast. Laiuv madal põõsas või kuni 20 m kõrgune kitsaskoonusja võraga puu. Võrsetel nii soomused kui okkad. Külma ei karda. Haigestub. Meil kasvatatakse kultivare, paljundatakse pistokstega. 

Elupuu oks käbidega

Elupuu Thuja

5 liiki kõrgeid põõsaid ja puid P-Ameerikas ja Ida- Aasias. 

Noored võrsed lapikud, oksad harunevad samas tasapinnas.

Soomused 3 reana, keskmise soomuses õlinääre.

Käbid väiksed. Soomuseid vähe. Saavad 1 suvega valmis. Võivad teha ka isekülvi. Ühekojalised. Taluvad varju, mulla suhtes leplikud. Ei taha kasvada väga kuivadel liivmuldadel. Taluvad hästi pügamist. Taluvad ka üleujutusi. 

Võrsik - mahapainutatud oks, juured tekivad alla. 

Pistikud juurduvad 1 aasta jooksul. 

Elupuu paljundamise meetod (H.Kiik taimetark). Elupuu labidasügavusele maha lapiti. Paariks suveks maha. /joonis/ 

Külmakindlad, hekiks, taluvad pügamist. Kannatab ka sügavamale istutamist.  

Harilik elupuu Thuja occidentalis

P-ameerika, 15-30m, kasvab suureks puuks. Võra noorene koonusjas, vanana munajas. Hiljem võib alt ära laasuda. Sügisel ajab seest vanu võrseid maha. 

Võivad talvel muutuda pruunikaks. Soomustega kollakasrohelised, talvel pruunikas, võrsed püsivad 3-4 aastat, varisevad sügisel. Meil täiesti külmakindel, väga palju erineva välimusega kultivaare.

Hiibapuu võrsed

Sorte- erineva kujuga, okkavärviga, rippuvaid vorme. 

Pügada rohelise osa ulatuses.  

Hiibapuu Thujopsis dolabrata

Näeb välja nagu väga suurte soomustega elupuu. Jaapanist pärit. Kuni 35 m kõrgune puu või munaja võraga kõrge põõsas. noored võrsed lapikud, 3 suurte soomuste reaga, soomused alt valged. Ei talu põuda ja varakevadist  päikest. 

Mikrobioota sügisel

Mikrobioota Microbiota decussata (idaelupuu)

1 liigiga endeemne, madal laiuv põõsas, 0,3-0,6 m kõrge, laius üle 2 m, soomused vastakuti, noortel taimedel teravate tippudega, vanematel tömbimad. Pisikesed käbid 3-6mm käbid, sügisel muutub kogu taim pruunikaks-lillakaks. Paljundatakse pistokstega, vajab parasniisket, keskmise vijakusega mulda, eelistab kerget poolvarju, kasvab ka täispäikeses. 

Ebaküpressi oks ja käbi

Ebaküpress Chamaecyparis

6(7) liiki P- ameerikas ja ida- aasias. 

Püramiidja võraga puud ja põõsad. Käbid kerajad, 

25-30m koonilise võraga. 

Üleujutusi ei talu. Külmakindel, pistikutega paljundatakse, palju sorte.

Oskad elupuuga võrreldes tihedamalt. 

Mägi-ebaküpress

Jaapanist pärist, kasvab suure metsapuuna, soomused alt valge märgiga. Teistel ei ole. 

Kui muidiu on soomused ebaküpressidel ja elupuudel - Seemikutel on ainult okkad!

Kalifornia ebaküpress 

3 kaupa soomused, oks hästi tihe. Eestis pole külmakindel. Käbid 7-8mm läbimõõduga. 

Jugapuu Taxus

Jugapuu oks

igihaljad, tumerohelised, kasvavad aeglaselt, kasvavad vanaks. kahekojaline, tolmnemine mais, Seemne ümber seemnerüü(ei ole mürgine), kõik muu on mürgine. 

Seemnest kasvatades puu kujulisena. Kui pistoksast, siis lai vorm. 

Kaitse all. Kõige suurem Eesti jugapuu 11m kõrgune. 

Hästi tugev kõva puit. Üle raiutud. (veski hammasrattaid). 

Okkad tumerohelised, alt tuhmrohelised, 2-3,5cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga. 

Lääne-Eestis looduslikult. Nt Gotlandil suured nagu kuused. 

Harilik jugapuu. Pole piisavalt külmakindel. Lääne-eestis ja põhjarannikul ok. 

Ei ole väga hea hekitaim. Talub hästi varju. 

Ida-jugapuu taxus cuspidata

Okkad alt kollakasrohelised, külmakindel, järsult teravnevad okkad. 

Värd-jugapuu  Taxus x media

Hariliku ja ida-jugapuu ristand

Paljundatakse pistikutega. Külma ei karda. 

Külmakindluse tsoonid

Mida väikse number, seda külmem on.

Eestis on 5, 6 külmakindluse tsoon. 

Külmakindluse tsoonid Euroopas 

5 - 29 kraadi

6- tsoon 18-23 miinust.

7 - tsoon - tavaline 18kraadi. (eestis Saaremaal sõrve, hiiumaa Kõpu poolsaar ja väga kitas riba läänerannikul). Avameri hoiab sooja. 

Külmakahjustustel erinevad staadiumid.

1 Kõige õrnemad õiepungad. Ei õitse. 

2 Järgmisel - lehepungad, taim ei lähe kevadel lehte, läheb hiljem. 

3 Hävivad eelmisel aastal kasvanud oksad. Lõigata tagasi.

4 Külmuvad vanemad oksad, 

5 Taim külmub lumepiirini. 

6 taim külmub surnuks, juurestik hävib.

Mida teha?

Katta talvel. Valida sobiv koht, Põhjatuul ei pääse ligi, suvel päike jne. 

Talvekahjustused

Sh päikesepõletus