Sibullilled

Sibullilled

Taavi Tuulik

4.10.18 / 4ak

Elutsükkel

Kaht tüüpi 

1 talvekasvused- pannakse sügisel maha ja juurdub, kevadel hakkab lehti teema. 

2 suvikasvused - talvel juuri all ei ole. Meil külmaõrnad, tuuakse talveks sisse. Nt daalia, gladioolid. 

Säilitusorganite tüübid.

sibul. Ehitus sama… sibula kand, vars, soomused ja seal vahel pungad. 

Mugulsibul (sibulmugul) - sibulmugulal lihakas osa on sibulakand ja soomused on õhtukesed. Gladiool.

Mugulad - võivad olla erineva kujuga, nt varrest tekkinud mugul

Juurekaelemugulad - nt pegooniad

Juuremugulad - ntdaalia, külgjuured paksenenud, pungad kaela peal. 

Risoomid - maaalune vars ehk juurikas, iirised, ülased.

Lauk Allium

sibul, küüslauk, talisibul jne

Säilitusorgan sibul

690 liiki põhjapoolkeral, sibul mis võib kinnituda risoomile, Sibul on mitmeaastane või asendub igal aastal, lehed juurmised, 

seemnest, sügisel maha.

Sigisibulad võivad tekkida õisikusse. 

Õisiku kujud kerad või poolkerad. Kõrgused 5cm-2m.

Turkmeenia lauk Allium cristophii /Allium albopilosum

30-50cm kõrgune, pärineb Kesk-Aasiast, kasvab kuivas, lehed hakkavad õitsemise ajal närbuma, päikselist, paljundatakse seemnetega.

Hiidlauk Allium giganteum

Suured, lehed hakkavad õitsemise ajal kuivama. 

100-180cm, õitsevad juunis, õisik 5-10cm, vajab päikselist kasvukohta, külmakindel, (Globemaster - hästi suur lilla õiega)

Kartau lauk

Karatau lauk Allium karataviense

Kaks lehte, kõrgus 10-30, õisik 10cm, õitseb mai-juuli

Kuldlauk Allium..

Kollaste õitega, püreneedest

Mugullauk Allium tuberosum

Hiline õitseja, septembris, 30-60cm

Karulauk Allium ursinum

metsataim, salumetsades, kõrgus 20-40cm, õitseb mais, 3kat kaitsetaim, parasniisket viljakat mulda, 

Võidulauk Allium victorialis

Kahvatuvalkja õiega, 30-60cm. 

+Hübriidsordid

Enamus tahab normaalset kasvukohta. Liigniisket ei taha. 

vt. sibullilled.ee

S. Savisaar

Laugud, mis ei kasva - Napoli lauk, Schuberti lauk.  külmaõrnad. Kaevata välja, kui tahta kasvatada. 

Lumekupp Eranthis 

Varane kollane taim

Lumikelluke Galanthus

Calanthus nivalis harilik lumikelluke

19 looduslikke liike. Lääne-Euroopast iraanini. 

2 liiku õitsevad sügisel, ülejäänud varakevadel. 

Galanthus reginae-olgae - hiline, õitseb oktoobris. 

Sibulal on 2 lehte ja 1 õis. Kui on minut õit ühest sibulast, siis ilmselt mingi sort. 

On ka täidisõielised.

Vähenõudlikud taimed, puude all, elab üle ka üleujutuse. Mulla suhtes mitte nõudlik. 

Pesad lähevad aastatega suuremaks.

Erinevad sordid võivad erineda lehtede värvi või kuju poolest, lehtede kasvamise poolest kas lehed koos või siis üks leht teise sees. 

Kurruline lumikelluke G. Plicatus

Kollane lumikelluke, tavaline lumikelluke, eri sort. 

Eriti pisikesed lumikellukesed 'Estonian spirit Snowdrops'

Sibulaid ei pea kuivatama, kui ümber istutad, siis võib kohe maha tagasi kaevata. 

Krookused Crocus

Säilitusorgan sibulmugul. Leviala Vhemeremaadet kesk-Euroopast Kesk Aasiani. 

Lehed lineaarsed, keskel heledam triip, pikad kitsad lehed, kuus tolmukast, siseised ja välimised õielehed, 

Kasvutingimusel 3 rühma:

Crocus chrysanthus - kuldõieline krookus

Balkanilet ja türgist, õitseb u 2nädalat varem, õiterikas, vähenõudlik, 

Ei vaja kuiva puhkeperioodi, aegajalt tuleks jagada, mudiu õitsevad suured sibulapesad vähe. 

Dalmaatsia krookus C tommasinianus

Vähenõudlik taim, kasvab edukalt ja niidetwavas murus, paljuned isekülviga, C x luteus meie aedade kollane 

Sügiskrookus

C. Speciosus kaunis krookus

C. Pulchellus ilus krookus - piimjas sinine, isekülvaja, 

C. Kotshyanus vöötkrookus (hollandi pakiga mitte osta, ei õitse).

Sügislilled

Kevadel laiad erkroheised lehed, liilialiste sugukonda. 

Püvililled Fritillaria

Harilik püvilill ehk keisri kroon, õitseb mais, õied oranzid-kollased. Sibul suur ja haiseb. Ei talu liigniiskust. Sibul panna u 20cm sügavusele, muidu kasvatab väikseid sibulaidi. 

Ehituselt tulbi õie sarvane. 

Kirju püvilill F. meleagris, Kerese tulp. Looduslikult Lätis ja Ahvenamaal, märjas kasvab hea meelega. Leplik, paljuneb ka seemnetega. Mai kuus, 

Mihhailovski püvilill F. Michailovskyi - ei talu niiskust, pruunika õiega

Liiliad Lilium

soomussibul, alt juured, juured ka sibula peal varre küljes, vars, lehed terve servaga, mõnikord teevad lehtede vahele sigisibulaid, õied erinev asetusega, 6 õielehte, värvid kõikvõimalikud va sinised. 

100 liiki põhja-parasvööndis, lehed lineaarsed kuni süstjad.

norm. Jagamisaeg on augusti lõpp. Piisavalt mulda, et oleks sibulapealseid juuri kasvatada. 

Tiigerliilia 

Tuliliilia

Madonnaliilia e valge liilia  - sibulatipp jääb ulla pinnale. Vastu sügist teeb lehed. Lubjalembene. 

Hübriidliiliad

Aasia hübriidid

mitmete liikide ristamisel, õied värvikad, kõige lollikindlam eestis kasvatamiseks. Õied püstised, kõrvale kaldu või rippuvad. külmakindlad, 

Kirju liilia L. Martagon

Looduslikult kõige lähem lätis, kasvab ka varjulistes kohtades, ainult sügisene istutus, õielehed kaardu üles. Vähenõudlikud.

Trompetliiliad L. regale

Väga suurte pasunakujuliste õitega, kuningliilia aluseks, pärineb hiinast, lubjalembene, eestis kindlaim kasvatada 'Juta' ja 'Richard Lätti’.

Idahübriidid/orientaalhübriidid

Kaunis liilia on idahübriidide esivanem jaapanist. 

Süstjate lehtedega, väga suurte lõhnavate õitega. Ei ole külmakindlad. 

Liiliakukk <- PÄTT

Nartsissid Narcissus

27 liiki Marokkost, hispaaniast, peaaegu hiinasse ja Jaapanisse

Sibul mitmeaastane, ei pea kuivatada, eelistavad parasniisket viljakat mulda, lepivad poolvarju.

Poeedinartsiss N. poeticus ehk valge nartsiss

Ei talu liiga sügavale istutamist

Kollane natrsiss N pseudonarcissus õis nagu trompet, lisakrooniga. Õielehed 6tk kokku kasvanud. 

Hübriidid:

Suure lisakrooniga 

Väikese lisakrooniga

Täidisõielised

Lõhestunud lisakrooniga

Käändnatrsiss 

Kolmisnartsiss

Tassiknartsiss, mitu õit ühe varre otsas

Lehternartsiss. Lisakroon suur ja õielehed pisikesed. 

'Tete-a Tete’ kollane, kevadel väga vara potistaud

Siniliiliad Schilla (silla)

40 liiki Euraasias ja aafrikas

Õied sinised, roosad või valged. Vähenõudlikud taimed, isekülvi

Tubergeni siniliilia S. Michtchenkoana

Kahelehina siniliilia

Aas-siniliilia

Suureõieline 

Roosa siniliilia

Sügisene siniliiia

Vahemere siniliilia

Puschkinia Puśkiinia

Tulbid Tulipa

100 liiki Euraasia ja põhja- aafrikas

Lehed lineaarsed, kuni laisüstjad, varrel vahelduvad, mitteõitsval 1 leht

Päikseline kasvukoht, Sibul asendub igal aastal, Annab ka tütarsibulaid, 

Õitseb märtsist aprillist, vajab parasniisket aluselist mulda, päikest, mõned lepivad poolvarjuga. 

Rikkalikuks õitsemiseks tuleks sibulapesi jagada.

Sordirühmad

Varased täidisõielised

Varased lihtõielised

Triumftulbid

Darvinhübriidtulbid

Liiliaõielised (pikkade tippudega)

Hilised lihtõielised darvintulbid

Narmasservalised (kiiritatud! Seepärast servad narmalised)

Roheliseõielised

Papagoitulbid

Rembrandttulbid (kirju õiega. Kui on niisama kirju õiega siis hävitada. viirus)

Teravatipuline

Hilised täidisõielised eh pojeng

Maasse septembris.   10 kraadi

Looduslikud:

Päikseline koht, kus suvel tulv

Kaufmanni tulbid, välisküljel punased jutid, ei pea sageli välja kaevama. Ei talu niiskust.

Fosteri tulp - kuivem kasvukoht, punane, 

Greigi tulbid, kirjulehelised, natuke pirtsakad, niiskustundlikumad, 

Oivaine tulp, T. Praestans

Metstulp T. Sylvestris väga hea paljuneja

Hilistulp

Urmia tulp

Kaunis tulp T. Humilis

Aeddaalia v jorjen Dhalia x hortensis 

Külmaõrn.

Pärinevad kesk-ameerikast, juuremugulad, uuenemispungad juurekaelal,

Ei ole vaja üehle taimele jätta üle 3 võsu. 

Pikemad vajavad ka toetust.

Istutatakse öökülmaohu mööbudes vijakasse mulda päikese kätte. Vajab toetust, rikkalikku väetamist ja kastmist, Kui külm sügisel lehestiku hävitab, kaevatakse kohe välja, kuivatatakse ja säiitatakse jahedas külmavabas (10kraadi) ruumis. Kasvatatakse ette al aprillis. 

Lehekaenlast korjatakse ära kõrvalvõrsed. 

Voronovi lumikelluke 

1. Vajavad puhkeajal niisekt mulda

1. Vajavad kuiva mulda kasvuperioodi (nt Crocus korolkowii, kollane, väga varajane õitseja, pärist keskaasiast)

1. Leplikud (aianduses enam levinud liigud)