Külvikord

Milline on mullastik.
Kõikige taimede agrotehnika. Kultuuride vajadused.
Kivide hulk. Võib segada juurviljade kasvamist. Samamoodi võib segada sissekaevatud eelmise aasta taimejäänused.
Sõnnik. Väetis. Kuidas taimed suhtuvad. Kas vajavad otsest mõju või järelmõju. Kartul, porgand, peet ei vaja sõnnikut.
Herned ja oad ei vaja sõnnikut.
Kapsale sõnnikut.

Liivmuld - toitainevaene, kevadel soojeneb kiirest, väike veemahutavus, õhurikas
*saviliivmuld
*liivsavimuld
savimuld - rakse kaevata. vähe õhku. liigniiske, taimed võivad mädaneda. Peab olema väga täpne mulla harimisel.
Mida rohkem on mullas savi, seda rohkem on toitaineid.

Sobilik eelkultuur. Mis võiks olla tema eelkultuur.

Kuidas suurendavad või vähendavad umbrohtuvust.
Mis kasvatatakse vaos/reas, need vähendavad, vahelharitavad. Need mida külvatakse, need üldjuhul suurendatakse.
Mõned parandavad mulla struktuuri, osad halvendavad.
Mida rohkem vahelt harida, seda enam mulla struktuuri lõhutakse. Mulla kiire harimine, kõndimine, autoga sõitmine lõhub mulla struktuuri.





____________________________________________________________________________
Raamatust "Looduslähedane koduaed" Varrak, 1992
Külvikorrad, lk 42

Looduslähedases aiapidaises on väga tähtis, et samu taimi ei kasvatataks aastast aastasse samas paigas. Vaid väga heas seisukorras olevas mullas võib sama taime kasvatada paar aastat järjest. Taimede külvikorras võetakse arvesse taimeliikide erinev toitainevahetus, taimede mõju mulla struktuurile ja võimalikud taimehaigused ja -kahjurid. Ka umbrohtusid võib krundilt tõrjuda, kasvatades mõneaastaste vaheaegadega suurte lehtedega taimi, näiteks kartulit.

Taimed jaotatakse väetusastmega rühmadesse ja pompostväetis antakse külvikorras tugevamat väetaist vajavatele taimedele. Palju toitaineid vajavad näiteks seller, porrulauk, kurk ja peakapsas. Juurviljad, maitsetaimed, salat ja kartul saavad hakkama ilma väetamata mullas, kuid kus eelmisel aastal on kasvatatud väetatud taimi.

Üks külvikorra eeliseid on ka sügava- ja madalajuureliste taimede vaheldumine. Niimoodi suudetakse ära kasutada eri mullakihtide toitainevarud, taimed võtavad toitaineid eri aastatel eri sügavusest. Tugevajuurelised taimed, näiteks kaunviljad ja ka kapsas, parandavad mulla struktuuri.

haljasväetistaimede kaasamine külvikorda parandab samuti märgatavalt mulla viljakust. Haljasväetistaimed kätavad mulda palju orgaanimist ainet ja juuremügaratega suurendatakse ka mulla lämmastikuhulka. Haljasväetistaimi ongi kasulik kasvatada krundi väetamata osal, kus eelmisel aastal kasvasid mulda kurnavad juurviljad. Enne haljasväetistaimede kasvatamist tuleb mulda lubjata, sest liialt hapus mullas tegutsevad liblikõieliste lämmastikku siduvad bakterid nõrgalt.

Väikesel kurndil on külvikorda sisse viia raske, kuid ka väikeseid alasid võib jaotada mitmeks.
VÕimalikud külvikorrad koduaias on järgmised:
1. maatükk - haljasväetistaimed või hernes ja oad
2. maatükk - juurviljad
3. maatükk - salat ja maitsetaimed

1.maatükk - haljasväetistaimed
2. maatükk - kartul
3. maatükk - peakapsas, seller, porrulauk
4. maatükk - muud köögivlijad ja juurviljad
Igal aastal kasvatatakse taimi järgmisel maatükil.


Hea kokkuvõtlik artikkel:
https://maaelu.postimees.ee/3664023/viljavaheldusest-on-peenramaal-palju-kasu

Küüslaugu kasvunõuded:
https://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kuuslauk/