Taime morfoloogia ja -füsioloogia
Taime füsioloogia
Taavi Tuulik
/Konspekt täiendamisel/
Juure ehitus-
Tüüpiline juur kasvab maa sees ja alla poole.
Juure otsas tipmine kasvukuhik. Seda kaitseb juure kübar. Rakud poolduvad, venivad ja kasvavad alla poole.
Kasvuvööde
Imavööde - selle küljes on juurekarvakesed. Juurekarvakeste kaudu tuleb juurde sisse vesi. Osmoos.
Taime rakkudes on ainete konsentratsioon kõrgem, seega vesi läheb läbi membraani et seda lahust tasukaalustada.
Taime varres on keskel torukesed, kesksilinder ehk juhtsooned.
Edasi juurekael. Peab olema mullapinnal (on ka erandeid). Juure kael peab jääma mullapinnale.
Eriti tundlikud on nt okaspuud. Okaspuudest talub sügavamat istutamise elupuu. Roosid, marjapõõsad, elulõngad sügavamale.
lisajuur - tekib millestki muust kui juures. Tekivad peamiselt varrest.
Juure ülesanne on hoida taime maa küljes kinni. Hankida toitaineid ja vett. Võib muutuda säilitusaineks (porgand, peet).
Peajuur pakseneb peajuur. Daalial paksenevad külgjuured ja paksenevad mugulateks.
Ilma juurteta saavad hakkama vähesed. Mõned veetaimed näiteks.
Või siis parasiittaimed-
Täisparasiittaimed - harilik võrn
Poolparasiittaim - harilik robirohi, harilik härghein - enda juuri on väga vähe. juured kinnituvad teise taime juurtele. Puuvõõrik - viscum album.
Juure peal pungi ei ole. Võivad tekkida juure peal lisapungad. Sellisel juhul annab taim juurevõsu (äädikapuu, hapukirsipuu, kreegid, astelpaju, haab, mõned paplid).
Sirelil ei ole juurekasvu. Vaid ta kasvatab endale stooloni, piki maapinda kasvav oks ja kasvatab sealt oksi.
Sõnajalgtaimed, õistaimed, katteseemnetaimed.
Juured kasvavad periooditi - kevadel ja sügisel.
Juurte tüübid:
Sammasjuurestik. pikem peajuur. tüüpiline kaheidulehelistele taimedele.
idujuur, mis kasvab üheks pikaks.
Narmasjuurestik - idujuurest kasvab kohe lisajuured. iseloomulik üheidulehelistele, kõrrelistele liilialistele.
Juurestiku suurus -
VARS
Võsu -
võsund - väljakasv, maasikataimel võsund, mille otsa kasvabuus taim
võrse - puittaime üheaastane kasv
Pung - keskel hul kiire arenemisvõimega algrakke, mida katavad soomused.
Leht kinnitub sõlmekoht.
Sõlmede vahe
Pikkvõrse - kui sõlmede vahe on olemas.
Lühivõrse - lehed tulevad väga tihedalt. Nt võilill. Nimetame seda lehekodarikuks. Lühivõrse on ka nt õunapuu viljaoks. Või kapsapea.
Kui võsu/võrse asub maa all nimetatakse seda risoomiks ehk juurikas.
Nt naat või orasehein on pikkvõrse. Iirise risoom on lühivõrse.
Varre ehitus -
Säsi, puidu osa, kambium,
Puidu osas vee liikutamine juurtest lehtedesse.
Niine osast liiguvad toitained/suhkrud alla juurtesse.
PUNG
Tipupung, ladvapung
Külgpung
Kevadel puhkevad tipupung ja ülemised külgpung. Alumised pungad võivad saada uinupungadeks.
Jugaouul hästi palju uinuounga.
Heki noorendamine - lõigatakse ühelt poolt paljaks. Kasvatab aasta jooksul endale uue oksastiku. Järgmisel aastal kõigatakse teisel poolt.
Kõik hekipõõsad on sellised, kus on palju uinuvaid pungi.
Varremuudendid -
Köitraag - võib tekkida sinna kus on pung. viinapuul. Tavaliselt tekib lehest.
Astel - juhtkimbud varre sees, ei saa välja tõmmata
Oga - koore väljakasv, tuleb koore küljest kergesti lahti, juhtkimbud ei lähe varre sisse.
Okas - okaspuu lehet
Kaktustel pikad astlad. väiksemad ogad e glohhiidid.
LEHT
Lehed on taime sellised organid, mis viivad läbi fotosünteesi.
mõlemal pool kattekude. Sees sammaskude ja kobekude.
Õhulõhed on tavaliselt lehe alumisel küljel.
Pääseb sisse süsihappegaas. Tuleb välja hapnik ja vesi ka.
Vee aurumine toimub ka läbi õhulõhede lehe pinnalt.
Leherood on juhtkimbud, sealt toimub ainete transport.
Õhulõhe - sulgrakk,
Turgor - taime siserõhk. Turgor kõrge, taim vett täis. sulgrakud lahti.
Kui taim hakkab kuivama, siis rõhk langeb, õhulõhed lähevad kinni.
Need, kes kasvavad kuivemates kohtades, neil vähem õhulõhesid.
Lehelaba
Leheroots
Abilehed - alati 2tk, teine teisel pool.
Lehetupp- leheroots, mis on laielenenud ja ümbritseb vast.
Sulgroodne leht - üks pearood ja sulgjalt külgroodudega leht.
Sõrmroodne leht .- laba alusest väljub mitu võrdset roodu samast punktist
Kaarroodne - võrdsed rood
Rööproodne - keskmine rood tugevam, teised parralleelsed (tr iiris, kõrred)
Lehe asetus
Vaheliti e spiraalne
vastak
Männas - ühest punktist mitu lehete
Lehekodarik e lühivõrse
Lihtlehe laba on tervik ja lehelaba ei katke leherootsu juures. Kasvõi 1mm
(kiviimar Polypodium vulgare)
Liitleht kui on selgelt erinevad tükid.
Sõlmjad liitlehed - leherootsu tippu kinnituvad palju lehti
Võib olla kolm (kolmetine leht, neljatine leht)
Sulgjad
Paaritusulgjas
Paarissuljas
Katkestunultsulgjas - suuremad ja väiksemad lehed vaheldumisi. ojamõõl, angervaks
Kahelisulgjas
ruskus - õis kinnitudb laienenud varrele.
Asparagus officinalis - tal ei olegi lehti. vaid tal on füllood.
Kukerpuul astlad tekkinud lehtedest
Püünislehed - püüavad lämmastikuühendeid. Kasvavad väga toitainetevaeses pinnas.
Huulhein
võipätakas
alpi võipätakas
vesiherned, rabaveekogudes, lehel põiekujulised moodustised, mis siis putuka tõmbab sisse.
Kärbsepüünis -
Näpitsilled - lehed torujad, seest libedad ja allapidi karvakestega.
, põhja am sootaimed
Kanntaimed - leheroots, lehelaba kannukujuline moodustis,
ÕIS
Õis on päritolult pungadeta lühivõrse.
Kõik õie osad on tekkinud lehtede algetest.
Õieraag kinnitub varrele, tavaliselt kinnituskohas ja leheke ehk kandeleht. Kui kandeleht on õierao peal, siis ta nimi on kandelehekene.
õiepõhi, tupplehed, kroonlehed, tolmukad, emakas.
õiekate -
nartsiss - õiekattelehed millel on lisakroon.
Lumeroos - kroonlehed on muutunud nektaariumiks.
Täidisõielisel mingid muud osad on muutunud õielehtede sarnaneks.
petaloid - petal on kroonleht. kroonlehtede sarnane.
perigoon e õiekattelehed
Kannus - õie moodustis, mille põhjas on nektar.
Kurekellal on ka kannused.
nt ööviiul.
Õiesümmeertis
Kiirjas õis - keskpunkt ja kõik õie osad ulatuvad sama kaugele. radiaalsümmeetria. Aktinomorfne õis.
Kahekülgne, peegel e bilateraalne õis
Ebasümmeeriline, iga õie osa on erinev.
Õite sugu -
Liitsuguline õis, sisaldab toolnukaid ja emakaid
Isasõies on ainult tolmukad
Emasõies on ainult emakas.
Kojalisus
ühekojaline - sama taime peal on olemas emakate ja tolmukatega õied.
kas on liitsugulised õied või emas ja isasõied.
kahekojaline taim - ühel taimel olemas üht tüüpi
iileks, kadakas, aktiniidia
kodune ülesanne.
Vaadata üles õisikud. Tüübid. test.
VILJAD
Vili kujuneb emakast
suurus - eri suurusega.
Viljade jaotus
vili - tekib ühest sigimikust
koguvili - moodustub ühes õies olevatest sigimikest
vilikond - tekib tervest õisikust. nt lepa pakju
liitvilikond
avaviljad
sulgviljad
lihakvili - õun, pirn, küdoonia, ebaküdoonia, pihlakas, viirpuu
luuvili - kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu, leedrid, toomingas, avokaado, kookospalm
Koguluuvili - vaarikas, murakas, lillakas, pampel,
Mari - paljuseemneline lihaksvili. Sees on seemned.
sõstrad, kurgid, banaan, tähtvili, granaatipuu, kannatuslille vili passiflora, grenadill, marakuja, kaki, hurmaa, persimon.
Tsitrusviljad -
algne -
liitvilikonnad - viigimari, ananass, mooruspuu
Kuivviiljad. mahla ei sisalda.
Kõder - keskmine vahesein, kahel pool seemned ja siis kõdra
lühikõder. kuukress
kaun - hernes, uba
ristik on ka kaun - lutsernil kaun
maapähkel
Kukkurvili - ühelt poolt
Kogukukkur - aniis, kurekell, käoking, magnoolia, mustköömen
Kupar - palju seemneid, vaheseinad, avaneb külglõhedega, või akendega nagu moonil ülevalt.
hobukastan, nartsiss, lumikelluke,
pöörirohi,
Pähkel -
lüdi,
Tõru - tamme vilik
Tammetõrumüts on lüdi
Pähklike - pärn
Kogupähklike
karukell, maasikas, tatar
Tõrsikud - kibuvitsa
Seemnis - päevalill
seemnis millel tiib Tiibvili
Pappis
Teris -
Kodutöö. Vaata üle.
Viljade ja seemnete levimisviisid
Taavi Tuulik
/Konspekt täiendamisel/
Juure ehitus-
Tüüpiline juur kasvab maa sees ja alla poole.
Juure otsas tipmine kasvukuhik. Seda kaitseb juure kübar. Rakud poolduvad, venivad ja kasvavad alla poole.
Kasvuvööde
Imavööde - selle küljes on juurekarvakesed. Juurekarvakeste kaudu tuleb juurde sisse vesi. Osmoos.
Taime rakkudes on ainete konsentratsioon kõrgem, seega vesi läheb läbi membraani et seda lahust tasukaalustada.
Taime varres on keskel torukesed, kesksilinder ehk juhtsooned.
Edasi juurekael. Peab olema mullapinnal (on ka erandeid). Juure kael peab jääma mullapinnale.
Eriti tundlikud on nt okaspuud. Okaspuudest talub sügavamat istutamise elupuu. Roosid, marjapõõsad, elulõngad sügavamale.
lisajuur - tekib millestki muust kui juures. Tekivad peamiselt varrest.
Juure ülesanne on hoida taime maa küljes kinni. Hankida toitaineid ja vett. Võib muutuda säilitusaineks (porgand, peet).
Peajuur pakseneb peajuur. Daalial paksenevad külgjuured ja paksenevad mugulateks.
Ilma juurteta saavad hakkama vähesed. Mõned veetaimed näiteks.
Või siis parasiittaimed-
Täisparasiittaimed - harilik võrn
Poolparasiittaim - harilik robirohi, harilik härghein - enda juuri on väga vähe. juured kinnituvad teise taime juurtele. Puuvõõrik - viscum album.
Juure peal pungi ei ole. Võivad tekkida juure peal lisapungad. Sellisel juhul annab taim juurevõsu (äädikapuu, hapukirsipuu, kreegid, astelpaju, haab, mõned paplid).
Sirelil ei ole juurekasvu. Vaid ta kasvatab endale stooloni, piki maapinda kasvav oks ja kasvatab sealt oksi.
Sõnajalgtaimed, õistaimed, katteseemnetaimed.
Juured kasvavad periooditi - kevadel ja sügisel.
Juurte tüübid:
Sammasjuurestik. pikem peajuur. tüüpiline kaheidulehelistele taimedele.
idujuur, mis kasvab üheks pikaks.
Narmasjuurestik - idujuurest kasvab kohe lisajuured. iseloomulik üheidulehelistele, kõrrelistele liilialistele.
Juurestiku suurus -
VARS
Võsu -
võsund - väljakasv, maasikataimel võsund, mille otsa kasvabuus taim
võrse - puittaime üheaastane kasv
Pung - keskel hul kiire arenemisvõimega algrakke, mida katavad soomused.
Leht kinnitub sõlmekoht.
Sõlmede vahe
Pikkvõrse - kui sõlmede vahe on olemas.
Lühivõrse - lehed tulevad väga tihedalt. Nt võilill. Nimetame seda lehekodarikuks. Lühivõrse on ka nt õunapuu viljaoks. Või kapsapea.
Kui võsu/võrse asub maa all nimetatakse seda risoomiks ehk juurikas.
Nt naat või orasehein on pikkvõrse. Iirise risoom on lühivõrse.
Varre ehitus -
Säsi, puidu osa, kambium,
Puidu osas vee liikutamine juurtest lehtedesse.
Niine osast liiguvad toitained/suhkrud alla juurtesse.
PUNG
Tipupung, ladvapung
Külgpung
Kevadel puhkevad tipupung ja ülemised külgpung. Alumised pungad võivad saada uinupungadeks.
Jugaouul hästi palju uinuounga.
Heki noorendamine - lõigatakse ühelt poolt paljaks. Kasvatab aasta jooksul endale uue oksastiku. Järgmisel aastal kõigatakse teisel poolt.
Kõik hekipõõsad on sellised, kus on palju uinuvaid pungi.
Varremuudendid -
Köitraag - võib tekkida sinna kus on pung. viinapuul. Tavaliselt tekib lehest.
Astel - juhtkimbud varre sees, ei saa välja tõmmata
Oga - koore väljakasv, tuleb koore küljest kergesti lahti, juhtkimbud ei lähe varre sisse.
Okas - okaspuu lehet
Kaktustel pikad astlad. väiksemad ogad e glohhiidid.
LEHT
Lehed on taime sellised organid, mis viivad läbi fotosünteesi.
mõlemal pool kattekude. Sees sammaskude ja kobekude.
Õhulõhed on tavaliselt lehe alumisel küljel.
Pääseb sisse süsihappegaas. Tuleb välja hapnik ja vesi ka.
Vee aurumine toimub ka läbi õhulõhede lehe pinnalt.
Leherood on juhtkimbud, sealt toimub ainete transport.
Õhulõhe - sulgrakk,
Turgor - taime siserõhk. Turgor kõrge, taim vett täis. sulgrakud lahti.
Kui taim hakkab kuivama, siis rõhk langeb, õhulõhed lähevad kinni.
Need, kes kasvavad kuivemates kohtades, neil vähem õhulõhesid.
Lehelaba
Leheroots
Abilehed - alati 2tk, teine teisel pool.
Lehetupp- leheroots, mis on laielenenud ja ümbritseb vast.
Sulgroodne leht - üks pearood ja sulgjalt külgroodudega leht.
Sõrmroodne leht .- laba alusest väljub mitu võrdset roodu samast punktist
Kaarroodne - võrdsed rood
Rööproodne - keskmine rood tugevam, teised parralleelsed (tr iiris, kõrred)
Lehe asetus
Vaheliti e spiraalne
vastak
Männas - ühest punktist mitu lehete
Lehekodarik e lühivõrse
Lihtlehe laba on tervik ja lehelaba ei katke leherootsu juures. Kasvõi 1mm
(kiviimar Polypodium vulgare)
Liitleht kui on selgelt erinevad tükid.
Sõlmjad liitlehed - leherootsu tippu kinnituvad palju lehti
Võib olla kolm (kolmetine leht, neljatine leht)
Sulgjad
Paaritusulgjas
Paarissuljas
Katkestunultsulgjas - suuremad ja väiksemad lehed vaheldumisi. ojamõõl, angervaks
Kahelisulgjas
ruskus - õis kinnitudb laienenud varrele.
Asparagus officinalis - tal ei olegi lehti. vaid tal on füllood.
Kukerpuul astlad tekkinud lehtedest
Püünislehed - püüavad lämmastikuühendeid. Kasvavad väga toitainetevaeses pinnas.
Huulhein
võipätakas
alpi võipätakas
vesiherned, rabaveekogudes, lehel põiekujulised moodustised, mis siis putuka tõmbab sisse.
Kärbsepüünis -
Näpitsilled - lehed torujad, seest libedad ja allapidi karvakestega.
, põhja am sootaimed
Kanntaimed - leheroots, lehelaba kannukujuline moodustis,
ÕIS
Õis on päritolult pungadeta lühivõrse.
Kõik õie osad on tekkinud lehtede algetest.
Õieraag kinnitub varrele, tavaliselt kinnituskohas ja leheke ehk kandeleht. Kui kandeleht on õierao peal, siis ta nimi on kandelehekene.
õiepõhi, tupplehed, kroonlehed, tolmukad, emakas.
õiekate -
nartsiss - õiekattelehed millel on lisakroon.
Lumeroos - kroonlehed on muutunud nektaariumiks.
Täidisõielisel mingid muud osad on muutunud õielehtede sarnaneks.
petaloid - petal on kroonleht. kroonlehtede sarnane.
perigoon e õiekattelehed
Kannus - õie moodustis, mille põhjas on nektar.
Kurekellal on ka kannused.
nt ööviiul.
Õiesümmeertis
Kiirjas õis - keskpunkt ja kõik õie osad ulatuvad sama kaugele. radiaalsümmeetria. Aktinomorfne õis.
Kahekülgne, peegel e bilateraalne õis
Ebasümmeeriline, iga õie osa on erinev.
Õite sugu -
Liitsuguline õis, sisaldab toolnukaid ja emakaid
Isasõies on ainult tolmukad
Emasõies on ainult emakas.
Kojalisus
ühekojaline - sama taime peal on olemas emakate ja tolmukatega õied.
kas on liitsugulised õied või emas ja isasõied.
kahekojaline taim - ühel taimel olemas üht tüüpi
iileks, kadakas, aktiniidia
kodune ülesanne.
Vaadata üles õisikud. Tüübid. test.
VILJAD
Vili kujuneb emakast
suurus - eri suurusega.
Viljade jaotus
vili - tekib ühest sigimikust
koguvili - moodustub ühes õies olevatest sigimikest
vilikond - tekib tervest õisikust. nt lepa pakju
liitvilikond
avaviljad
sulgviljad
lihakvili - õun, pirn, küdoonia, ebaküdoonia, pihlakas, viirpuu
luuvili - kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu, leedrid, toomingas, avokaado, kookospalm
Koguluuvili - vaarikas, murakas, lillakas, pampel,
Mari - paljuseemneline lihaksvili. Sees on seemned.
sõstrad, kurgid, banaan, tähtvili, granaatipuu, kannatuslille vili passiflora, grenadill, marakuja, kaki, hurmaa, persimon.
Tsitrusviljad -
algne -
liitvilikonnad - viigimari, ananass, mooruspuu
Kuivviiljad. mahla ei sisalda.
Kõder - keskmine vahesein, kahel pool seemned ja siis kõdra
lühikõder. kuukress
kaun - hernes, uba
ristik on ka kaun - lutsernil kaun
maapähkel
Kukkurvili - ühelt poolt
Kogukukkur - aniis, kurekell, käoking, magnoolia, mustköömen
Kupar - palju seemneid, vaheseinad, avaneb külglõhedega, või akendega nagu moonil ülevalt.
hobukastan, nartsiss, lumikelluke,
pöörirohi,
Pähkel -
lüdi,
Tõru - tamme vilik
Tammetõrumüts on lüdi
Pähklike - pärn
Kogupähklike
karukell, maasikas, tatar
Tõrsikud - kibuvitsa
Seemnis - päevalill
seemnis millel tiib Tiibvili
Pappis
Teris -
Kodutöö. Vaata üle.
Viljade ja seemnete levimisviisid
Comments
Post a Comment