III Väetised ja väetamine

Väetised
Eneli Käger
29.11.18 / 4ak


Osmocote
Granulleeritud kujul. vahaga kaetud. Siis piisava niiskusega liiguvad vajalikud ained väetisest mulda osmoosi teel.


liitväetis
lihtväetis

väetiste alused, kuidas märgitakse
N:P:K
14:8:10 =32%/

Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid:
Toiteelementide kvaititatiivseest vajadusest lähtudes jaotatakse neid
a) makroelemnedid - C, O, H, N, P. K. Ca, Mg, S
b) poolmikroelenendid - Fe, Mn, (Si, Al)
c) mikroelemendid - B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl)
d) ultraelemendid - Sr, Cd, Cr, Rb.


Päevalill kõige kaalikumirikkam taim. Hea väetamiseks.

Looduslikud (väetised)
Lehtpuu ja okaspuutuhk ning söed

Kala, kalarapped - väga hea P(fosfori) allikas

Kääritatud taimelahused. Kääritise, mis võib lisaks väetisele olla ka taimekaitsevahend, valmistamiseks sobivad teatud umbrohud. kõrvenõges, võilill, põldosi.
Valmistamiseks pannakse purk taimset massi täis, saumiksriga segaminei, üle käesooja veega. purustatud taimede puhul paari päeva pärast kasutatav. Tervete taimede puhul paari nädalaga.

Kõrvenõges
Põldosi

Taimede tundlikus soolade suhtes:
Tundlikud: kask, lepp, kirss, ploom, õunapuu, roos, maasikas, murakas, porgand, sibul, aasnurmikas, aas-rebasesaba, punane aruhein, harilik aruhein.

Mineraalne väetus:
puhas tooraine, stabiilsus
täpsem koostis, võimalus anda puuduvat elementi
pikatoimelised väetised

Looduslik väetis
parandab mulla struktuuri
toiteelementide kõikuv sisaldus
muus tegurid - haigused, lõhn.


Eesti maaülikooli
muldade väliuurimine
pdf fail