II Muld. Köögiviljade liigid ja sordid
Köögiviljade liigid ja sordid.
Lui Remmelg
2.11.18 / 4ak
Granuleerimine -
suhteliselt tugevate pulbriliste kehade moodustumine vee polaarsete molekulide toimel.
Käsitsi külv
manuaalsed abivahendid, külvikud.
Külvikotid, et teha hajuskülvi.
Traktorite järgi haagitavad külvikud.
Porgand: öeldakse, et külvatakse esimesena. kuigi võib panna ka nt jaanipäeva paiku.
Kevadine külv peab tulema üles talvise niiskusega. Köögiviljadel arvestada sellega.
Hilisem külv kärbse suhtes kindlam.
Seemne mahapanekul sama reegel, mis sibulatel. mida suurem seeme, seda sügavamale. 3kordne seemne sügavus.
On ka valgusidanejad, mulla peale. Vaja vaadata, et ei kuivaks ära.
Seemne sügavus sõltub ka mullast. Raskema mulla puhul mitte nii sügavale. kui külv jääb hiljaks, siis pigem sügavale.
Seemned tärkavad vaid piisava niiskusega.
liivmuld
saviliivmuld
liivsavimuld
savimuld
Maa-ameti mullakaart.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Mullastiku-kaart-p33.html
Võivad olla väiksem maaalal väga erinevad mullatüübid.
Mulla määramiseks - kas me saame voolida seda pinnast, kui see on poolniiske. Kas saame teha kuuli, vorsti, vorsti keerata rõngasse.
Peale seemnete külvi vaja natuke mulda tihendada. Rullimise eesmärgil, patsutatakse rehaga. Et seeme saaks paremat kontakti mullaga. ja niiskusega, mis tuleb alt poolt.
Kapillaarveetõus - tihendada mulda, et vesi pääseks üles.
idenemistemperatuur - 18-20'C, sõltub liigist
Vegatatsiooniperiood algab u 5'C parasvöötme taimedel.
Tõusmete ilmumisel peame alandama temperatuur.
Kasvutemperatuur tõusma temperatuuri.
Valgus, niiskus ja temperatuur peab olema tasakaalus.
Köögiviljakultuuride juures ei ole taimi, mis taluksid varju. Puuviljadele ka sama. Vajavad otsest päikest, avarat kasvukohta.
Kaheidulisesed ja üheidulehelised (liiliad, kõrrelised) taimed.
Seemned säilitada kuivas kohas. enne ära kuivatatud muidu võivad minna idanema, hallitama või mädanema.
Mis on vaja taime kasvatamise juures tähele panna?
1. kultuuri lühikene iseloomustus, sugukond, mida süüakse, teave seemne kohta, kaua idanevad, kuidas kasvatatakse ehk iseloomustuses kasvatamiseks vajalik info mitte nt välimuse kirjeldus.
2. kasvukoht, kus kasvatatakse, mis muld? Külvikord? millist mulda vajab, kus ta külvikorras paikneks, millised eelviljad on,
3. mullaharimine - kaevamine (labidas), kündmine (ader, traktor, hobune). Rehitsemine (reha) tasandada või kobestada, kultivaator või äke (vaheltharimise kultivaator ja lausharimiskultivaator et põllu pealispinda kobestada). Kevadel esimene töö suurematel pindadel on libistamine. Libisti kasutamise et maa siledaks saada ja harida õhukest pealispinda. Muld harida nii, et oleks sile.
Kui on juurviljad ja raskem maa, et oleks kobedam ja juurviljas saaksid paremini kasvada.
Kevadine ja sügisene mullaharimine. Kui sügisel liiga vara teha, siis võivad umbrohtuda. Kindlasti ei saa teha töid liigniiskel mullal (masin, hobune vajub sisse).
Mulda harida ka kvaliteedi parandamine.
Sõnnik on vaja, et see laguneks algelementideks, ioonina toitelahuses. Kompostis on orgaanika paremini lagunenud, mineraliseerunud ja taimedel on lihtsam toitu kätte saada.
Freesimine. Randaalimine. Sügavkobestamine.
4. külvise ettevalmistamine - seemne ettevalmistamine, nt puhtimine
5. külv - aeg, sügavus, skeem
6. hooldamine - umbrohutõrje, kahjurid, hallitused, vaheltharimine ja muud tööd. Millised kahjustajad on sel kultuurid, kuidas neid tõrjutakse. Umbrohutõrje, rohimine, kõplamine, vaheltharimine, kitkumine. Põletamine. keemiline umbrohutõrje, liigispetsiifilised vms. Adru on hea umbrohuvaba.
Kahjurid, millised haigused, millised kahjurid välja näevad, kes kahjustab kas vastne või valmik, kuidas neid tõrjuda, valida tõrjeviis. Kokkukorjamine, laiakslitsumine, keemilised preparaadid jne.
Haigused, nt kapsasal tõusmepõletik. Oskama ära tunda ja tõrjuda.
Vaheltharimine, kapsal u kuni lehev võimaldavad. Kartulil kuni õitsemiseni.
Kultuuridepõhine. tomatitel külgvõsude äravõtmine, lillkapsal lehtede murdmine, hernestel toestus, muldamine.
7. koristamine - aeg, millal koristada ja kuidas koristada. Valikkoristuse eriti võimalik väikeaias. Suurkasvatuses lauskoristus.
8. säilitamine - kas kuulub säilitamisele või ei. erinevad sordid on säilitamiseks. kas vaja õhuniiskust, millist temperatuuri.
9. tarbimine - kuidas ja milleks tarbitakse.
Milles pohl süüdi on?!? (et teda taimmaterjali nimekirjas pole)
-------------------------------------------
Puuviljanduse kodune ülesanne:
Lühiettekanne, A4, pt12, pilte ei arvesta.
Ribes nigrum must sõstar
Ribes rubrum punane sõstar
Võib ära mainida ja valge sõstra.
Tähtaeg: enne järgmist sessi
Lühikirjeldus, kasvukoht, istandiku rajamine, hooldamine, rõhuasetus tegeliku kasvatamise peal.
Mitte kasutada vanu veneaegseid raamatuid (suhtuda kriitiliselt, nt väetiste, kahjurite) või suvalisi artikleid. Nimetada kasutatud kirjandus.
-------------------------------------------
Väetamine:
väetamise õpetus e agrokeemia
tegeleb kolme asjaga:
1. Muld
2. Taim
3. Väetis
On vaja tunda taimi, mida väetatakse, mulda, kus nad kasvavad. Ja siis on vaja tunda väetisi.
Kaks teooriat:
1. Tünnilauateooria - 1880a. Justus Libick, Saagi tulemuse määrab ära miinimumis olev toiteelemendi või kasvuelement. NT kõik ülejäänud on olemas aga niiskust pole...
2. TTTT toitainete täieliku tagastamise teooria - nii palju kui me saagiga põllult ära viime, siis me peame sama palju tagasi andma.
Taimed vajavad toitu, ja me peame oskama neile seda anda, et saaksime soovitud saagi.
nt porgandil keemiline koostis. võtab elemente mullast, ja elemendid saavad otsa, ehk muld vaesub.
Orgaanilised väetised (orgaanilisel väetisel ebamäärasem määrata elementide hulka)
Mineraalsed väetised (kindlam viis täpselt arvutada väetise koguseid)
Taimmaterjali nimekiri:
https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10687667/lisad/10687671/lisa-1taimmaterjali-nimekiri-tase-4pdf
Lui Remmelg
2.11.18 / 4ak
Granuleerimine -
suhteliselt tugevate pulbriliste kehade moodustumine vee polaarsete molekulide toimel.
Käsitsi külv
manuaalsed abivahendid, külvikud.
Külvikotid, et teha hajuskülvi.
Traktorite järgi haagitavad külvikud.
Porgand: öeldakse, et külvatakse esimesena. kuigi võib panna ka nt jaanipäeva paiku.
Kevadine külv peab tulema üles talvise niiskusega. Köögiviljadel arvestada sellega.
Hilisem külv kärbse suhtes kindlam.
Seemne mahapanekul sama reegel, mis sibulatel. mida suurem seeme, seda sügavamale. 3kordne seemne sügavus.
On ka valgusidanejad, mulla peale. Vaja vaadata, et ei kuivaks ära.
Seemne sügavus sõltub ka mullast. Raskema mulla puhul mitte nii sügavale. kui külv jääb hiljaks, siis pigem sügavale.
Seemned tärkavad vaid piisava niiskusega.
liivmuld
saviliivmuld
liivsavimuld
savimuld
Maa-ameti mullakaart.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Mullastiku-kaart-p33.html
Võivad olla väiksem maaalal väga erinevad mullatüübid.
 |
| Maakodu mullad |
Mulla määramiseks - kas me saame voolida seda pinnast, kui see on poolniiske. Kas saame teha kuuli, vorsti, vorsti keerata rõngasse.
Peale seemnete külvi vaja natuke mulda tihendada. Rullimise eesmärgil, patsutatakse rehaga. Et seeme saaks paremat kontakti mullaga. ja niiskusega, mis tuleb alt poolt.
Kapillaarveetõus - tihendada mulda, et vesi pääseks üles.
idenemistemperatuur - 18-20'C, sõltub liigist
Vegatatsiooniperiood algab u 5'C parasvöötme taimedel.
Tõusmete ilmumisel peame alandama temperatuur.
Kasvutemperatuur tõusma temperatuuri.
Valgus, niiskus ja temperatuur peab olema tasakaalus.
Köögiviljakultuuride juures ei ole taimi, mis taluksid varju. Puuviljadele ka sama. Vajavad otsest päikest, avarat kasvukohta.
Kaheidulisesed ja üheidulehelised (liiliad, kõrrelised) taimed.
Seemned säilitada kuivas kohas. enne ära kuivatatud muidu võivad minna idanema, hallitama või mädanema.
Mis on vaja taime kasvatamise juures tähele panna?
1. kultuuri lühikene iseloomustus, sugukond, mida süüakse, teave seemne kohta, kaua idanevad, kuidas kasvatatakse ehk iseloomustuses kasvatamiseks vajalik info mitte nt välimuse kirjeldus.
2. kasvukoht, kus kasvatatakse, mis muld? Külvikord? millist mulda vajab, kus ta külvikorras paikneks, millised eelviljad on,
3. mullaharimine - kaevamine (labidas), kündmine (ader, traktor, hobune). Rehitsemine (reha) tasandada või kobestada, kultivaator või äke (vaheltharimise kultivaator ja lausharimiskultivaator et põllu pealispinda kobestada). Kevadel esimene töö suurematel pindadel on libistamine. Libisti kasutamise et maa siledaks saada ja harida õhukest pealispinda. Muld harida nii, et oleks sile.
Kui on juurviljad ja raskem maa, et oleks kobedam ja juurviljas saaksid paremini kasvada.
Kevadine ja sügisene mullaharimine. Kui sügisel liiga vara teha, siis võivad umbrohtuda. Kindlasti ei saa teha töid liigniiskel mullal (masin, hobune vajub sisse).
Mulda harida ka kvaliteedi parandamine.
Sõnnik on vaja, et see laguneks algelementideks, ioonina toitelahuses. Kompostis on orgaanika paremini lagunenud, mineraliseerunud ja taimedel on lihtsam toitu kätte saada.
Freesimine. Randaalimine. Sügavkobestamine.
4. külvise ettevalmistamine - seemne ettevalmistamine, nt puhtimine
5. külv - aeg, sügavus, skeem
6. hooldamine - umbrohutõrje, kahjurid, hallitused, vaheltharimine ja muud tööd. Millised kahjustajad on sel kultuurid, kuidas neid tõrjutakse. Umbrohutõrje, rohimine, kõplamine, vaheltharimine, kitkumine. Põletamine. keemiline umbrohutõrje, liigispetsiifilised vms. Adru on hea umbrohuvaba.
Kahjurid, millised haigused, millised kahjurid välja näevad, kes kahjustab kas vastne või valmik, kuidas neid tõrjuda, valida tõrjeviis. Kokkukorjamine, laiakslitsumine, keemilised preparaadid jne.
Haigused, nt kapsasal tõusmepõletik. Oskama ära tunda ja tõrjuda.
Vaheltharimine, kapsal u kuni lehev võimaldavad. Kartulil kuni õitsemiseni.
Kultuuridepõhine. tomatitel külgvõsude äravõtmine, lillkapsal lehtede murdmine, hernestel toestus, muldamine.
7. koristamine - aeg, millal koristada ja kuidas koristada. Valikkoristuse eriti võimalik väikeaias. Suurkasvatuses lauskoristus.
8. säilitamine - kas kuulub säilitamisele või ei. erinevad sordid on säilitamiseks. kas vaja õhuniiskust, millist temperatuuri.
9. tarbimine - kuidas ja milleks tarbitakse.
Milles pohl süüdi on?!? (et teda taimmaterjali nimekirjas pole)
-------------------------------------------
Puuviljanduse kodune ülesanne:
Lühiettekanne, A4, pt12, pilte ei arvesta.
Ribes nigrum must sõstar
Ribes rubrum punane sõstar
Võib ära mainida ja valge sõstra.
Tähtaeg: enne järgmist sessi
Lühikirjeldus, kasvukoht, istandiku rajamine, hooldamine, rõhuasetus tegeliku kasvatamise peal.
Mitte kasutada vanu veneaegseid raamatuid (suhtuda kriitiliselt, nt väetiste, kahjurite) või suvalisi artikleid. Nimetada kasutatud kirjandus.
-------------------------------------------
Väetamine:
väetamise õpetus e agrokeemia
tegeleb kolme asjaga:
1. Muld
2. Taim
3. Väetis
On vaja tunda taimi, mida väetatakse, mulda, kus nad kasvavad. Ja siis on vaja tunda väetisi.
Kaks teooriat:
1. Tünnilauateooria - 1880a. Justus Libick, Saagi tulemuse määrab ära miinimumis olev toiteelemendi või kasvuelement. NT kõik ülejäänud on olemas aga niiskust pole...
2. TTTT toitainete täieliku tagastamise teooria - nii palju kui me saagiga põllult ära viime, siis me peame sama palju tagasi andma.
Taimed vajavad toitu, ja me peame oskama neile seda anda, et saaksime soovitud saagi.
nt porgandil keemiline koostis. võtab elemente mullast, ja elemendid saavad otsa, ehk muld vaesub.
Orgaanilised väetised (orgaanilisel väetisel ebamäärasem määrata elementide hulka)
Mineraalsed väetised (kindlam viis täpselt arvutada väetise koguseid)
Taimmaterjali nimekiri:
https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10687667/lisad/10687671/lisa-1taimmaterjali-nimekiri-tase-4pdf
Comments
Post a Comment