Puuhoolduse bioloogilised alused I
Puuhoolduse alused I
Liina Jürisoo
12.03.2020
liina.jyrisoo@emu.ee
Puittaimede ehitus ja talitused: puu koed ja nene ülesanded; CODIT, oksakrae ja koorehari.
Puutüvi - puu peamine tahe on ikkagi kasvada otse.
säsi, maltspuit, lülipuit.
Rakutasandil on kõik puud erinevad. Mõned korrapärasemad, osad mitte.
Puukoor:
-Väliskoor - korp - surnud rakud
- sisekoor- niineosa, elus rakud.
Korp. puu kaitse
*kuuma/külma
vigastuste
seente sissetungi
putukate
koore paksuse järgi
õhukesekoorelised pööp
paksukoorelised
uuenevad
aeglase kasvuga
Varjutaluvad puud ei vaja korpa. suurerakulised ja kiirekasvulised. Linnatingimustes on ka võra tõstetud ja võra ei varja tüve. Kui on ka lõuna poolt toodud taimed, siis ei ole harjunud.
Varjutaluvad liigid, kui kevadpäike soojendab, ja öösel tuleb külma, siis rebib rakud katki.
Harilik mänd Pinus sylvestris
Plataan Platanus sp
Arukask Bentula pendula
Niites ja trimmerdades muru väldi koorevigastusi!
Niin
Elusosa. tugikoed.
Sisekoor.
Floeem
Koosneb tugikoest ja fotosünteesiprodukte juhtivatest kudedest. Ja see liigub gravitatsiooni jõul, nii et näiteks vihmavarjukujulise õunapuu ei tööta see. Põhioksad peaksid ikkagi olema püstised.
Mis on koort läbiva vigastuse tulemuseks?
* uluki...
Sildpookimine
Kambium
Mähk. Juurdekasvukiht, mille paksus on paar rakukihti.
Lõigates liiga suuri oksi lõigates, kus on ka juba lülipuidu osa, siis see on puule halb. Lülipuitu sisaldav oks on juba liiga suur, et lõigata.
lülipuidulised:
tamm
jamakas
pähklipuu
kirsipuu
lehis
mänd
Maltpuidulised:
pöök
pärn
valgepöök
Aastaringid. tüve ristlõikel vaadfeldavad konsentrilised ringid.
kevadpuit - heledam, väiksema tihedusega (rõnga sisemine osa)
sügispuit - tumedam, suurema tihedusega (rõnga sisemine osa)
Troopikas, kus kasvuperiood ei katke, seal ei pruugi tekkida aastaringi
Säsi
puutüve tsentris, paiknev pehme kude, mis lõppeb pungaga.
Pungad tekivad augustis.
Kui pung hukkub, tekib kaksiklatv.
Kuuseheki lõikad külgede pealt kogu aeg, latva siis, kui kõrgus on käes.
Säsi ja Säsikiired
Trahheiidid, sõeltorud
puidus paiknevad vertikaalsuunalised
t orujad rakud
vaigukäigud
meristeem
rakukoed.
paikneb - juure ja varretippu kasvukuhikutes
Kambiumis, kus esineb kasvukuhikute vigastatud kudede taastumine.
tõusu kiiruseks. mahl jookseb
* 1m/h
* lehtpuudel kuni 40m/h
Mahl:
pulk max 6-7cm.
plommi ette ei pane. ja iga aasta võtta uuest kohast.
Sõlm
koht oksal või varrel, kuhu on kinnitunud pungad või külgoksad.
Tüügast ei jäta.
Erinevad pungad
* apikaalsed
* uinuvad (on tekkinud samal ajal, mil need, mis on kasvama hakanud. on jäänud puhkemata. nt jugapuul. natuke on uinuvaid pungi lehistel ja ebatsuugadel). Kui uinuvaid pungi ei ole, siis tohib pügada ainult rohelist osa.
* lisapungad
Kanaari mänd. Pikkade okastega. Seob niiskust pilvedest ja annab juurte kaudu vett. Tarbib u500l ise, 1500l annab.
Siberi nulg - topeltladvad. Kitsa võraga.
Tuleb kontonentaalselt kliimast. seal on külm ja läheb kohe soojaks. tipupungad stardivad ja siis saavad külma, hakkavad alumised kasvavama.
Lisapungad:
* pungad, mis arenevad pärast koore-või puiduvigastusust haava ümber tekkinud kallusest.
(pinnapealsed, ei ole ühenduses säsiga. kui suureks kasvavad, siis võivad rebenevad ära raskused.
* neib tekib rohkem kui on uivuvaid pungi.
* juurevõsu teksib ka lisapungast.
Nudipuu
Kui on algusest peale planeeritud teha nudipuud, siis võib linnahaljastuses saada väga hea puu. Aastarõngad on kitsad ja võib eluiga olla topelt kauem.
Nudipead ei tohi vigastada. Tuleb lõigata iga 2-3 aasta tagant.
NB!
* Pärast liiga tugevat oksalõikust kasvavad nii uinuvatest kui lisapungadest vesivõsud, mis rikuvad puu ilme.
* vesi äralõikamisel kordub sama protsess
* lõika pigem sagedamini, kuid mõõdukalt.
Oksakrae.
Koht, kus oks tübe pealt kasvab. tüve osa. seda ei tohi vigastada.
Koorehari
* nii tuvi ku oks moodustavad igal aastal ühe aastaringi, mis kasvavad üksteisest üle.
Kui on ülespidi ühendus, siis on tugev.
Tugevalt lukustunud oks ulatub kuni säsini.
Võib kahe äsja kokku kasvanud oksa, kuhu pole tekkinud oksakraed, teha vigastus, et kambiumid saavad kokku ja armkude tekib.
Talitusprotsessid
* transpiratsioon
* toitumine
* fotosüntees
* hingamine
Transpiratsioon ehk aurustumine
millega tõmmatakse alt vesi ülesse juurtest.
Tõmmatakse alarõhu poole juurtest üles lehtedesse.
toitumine:
* kasvuks
* arenguks
* viljumiseks
* talvitumiseks
Fotosüntees
Ära lõika ära ühtegi oska nii, et eemaldad poole oska pealt rohelise osa ning jätad järele tüükaosa.
Oks jään nälga ise ega suuda varustada ka puud tervikuna.
Hingamine.
Lehtede kaudu
Areng:
Puhkus:
* eel - algab u augusti keskpaigas. lehtpuude puhul tuleb arvestada, eelpuhkuse ajal ei tee mingisugust lõikust. Võsa tegemine algab augusti keskpaigast. Lõikame ära kogu rohelise osa ja ei lase juurtesse toitaineid. Ja kõik materjal mis jõuab enne talve kasvada, see ei jõua ära puituda ja külmuvad.
* sügav - põhimõtteliselt kõik lõigatavad. haavade kinnikasvamine hakkab kohe toimuma.
* sund - temperatuuripõhised. alla -5kraadi. Põhimõtteliselt on lubatud.
Parim lõikusaeg:
Aktiivne kasvuperiood kasvuperiood (va pungade puhkamisest kuni lehtedeni ja noorte võrsete täiskasvamiseni).
Kuni pungade puhkemiseni. Ja siis peale seda kui lehed on täiskasvanud. Sel perioodil haavade kinnikasv kõige parem.
Suvisel viljapuude lõikamisel on vesivõsusid vähem.
Fotoperiodism
* lühipäevataimed (sisse toodud, ei saa aru millal peab minema puhkama, külmub tagasi isegi kui ei ole külma)
* pikapäevataimed (saavad aru, et päev läheb pikemaks)
* neutraalsed
Harilik amorf
Nastid
* taime kasvuliigutused - puukirurgia seisukohalt tähtsust ei oma
Kevadine areng
Algab mahlajooksust.
Tugeva mahlajooksuga
* viinapuud (lõigatakse u novembris.)
* vahtrad
* kased
(võib lõigata ka mahlajooksu ajal. ei jookse mahlast tühjahks.
märkimisväärne mahlajooks
* pähklipuu
* kirsipuud
* ploomipuud
Keskminemahlajooks
jalakas
välgepöögil
pöögil
pihlakal
paplitel
hobukastanitel
enesekaitsevõime
lagundajaseentega .....
Passiivne kaitse
koor, maltspuidus sisaldub niiskus
lülipuidu rakkidesse ladestunud ühendid.
Aktiivne kaitse:
eesmärgiks on isoleerida nakatunud puit tervest puidust.
CODIT. Mädaniku kapseldamine puidus. de. Alex Shigo
1- suletakse sooned alt ja ülevalt poolt vigastust
2 moodustatakse aastaringide sügispuidus
3 moodustub säsikiires
4armkude
Kui värvimuutus ei lõppe aastaringiga, siis on ilmselt tegemist mädanikuga. ebaühtlase kujuga tumedam laik.
Elava puidu sees ei ole hapniku.
Seentel on eluks vaja hapniku. Kui puu haavale haavakoe peale kasvatab, siis seen ei ela.
Reegel - max 5cm oksa läbimõõt. 10 cm paremini kinnikasvajatel.
Maarjakasel - laasitakse siis max 2cm oksa ja jäätakse tüükad u 5cm. Siis kapseldumise protsess toimub oksa sees ja puit jääb kvaliteetsem.
Liina Jürisoo
12.03.2020
liina.jyrisoo@emu.ee
Puittaimede ehitus ja talitused: puu koed ja nene ülesanded; CODIT, oksakrae ja koorehari.
Puutüvi - puu peamine tahe on ikkagi kasvada otse.
säsi, maltspuit, lülipuit.
Rakutasandil on kõik puud erinevad. Mõned korrapärasemad, osad mitte.
Puukoor:
-Väliskoor - korp - surnud rakud
- sisekoor- niineosa, elus rakud.
Korp. puu kaitse
*kuuma/külma
vigastuste
seente sissetungi
putukate
koore paksuse järgi
õhukesekoorelised pööp
paksukoorelised
uuenevad
aeglase kasvuga
Varjutaluvad puud ei vaja korpa. suurerakulised ja kiirekasvulised. Linnatingimustes on ka võra tõstetud ja võra ei varja tüve. Kui on ka lõuna poolt toodud taimed, siis ei ole harjunud.
Varjutaluvad liigid, kui kevadpäike soojendab, ja öösel tuleb külma, siis rebib rakud katki.
Harilik mänd Pinus sylvestris
Plataan Platanus sp
Arukask Bentula pendula
Niites ja trimmerdades muru väldi koorevigastusi!
Niin
Elusosa. tugikoed.
Sisekoor.
Floeem
Koosneb tugikoest ja fotosünteesiprodukte juhtivatest kudedest. Ja see liigub gravitatsiooni jõul, nii et näiteks vihmavarjukujulise õunapuu ei tööta see. Põhioksad peaksid ikkagi olema püstised.
Mis on koort läbiva vigastuse tulemuseks?
* uluki...
Sildpookimine
Kambium
Mähk. Juurdekasvukiht, mille paksus on paar rakukihti.
Lõigates liiga suuri oksi lõigates, kus on ka juba lülipuidu osa, siis see on puule halb. Lülipuitu sisaldav oks on juba liiga suur, et lõigata.
lülipuidulised:
tamm
jamakas
pähklipuu
kirsipuu
lehis
mänd
Maltpuidulised:
pöök
pärn
valgepöök
Aastaringid. tüve ristlõikel vaadfeldavad konsentrilised ringid.
kevadpuit - heledam, väiksema tihedusega (rõnga sisemine osa)
sügispuit - tumedam, suurema tihedusega (rõnga sisemine osa)
Troopikas, kus kasvuperiood ei katke, seal ei pruugi tekkida aastaringi
Säsi
puutüve tsentris, paiknev pehme kude, mis lõppeb pungaga.
Pungad tekivad augustis.
Kui pung hukkub, tekib kaksiklatv.
Kuuseheki lõikad külgede pealt kogu aeg, latva siis, kui kõrgus on käes.
Säsi ja Säsikiired
Trahheiidid, sõeltorud
puidus paiknevad vertikaalsuunalised
t orujad rakud
vaigukäigud
meristeem
rakukoed.
paikneb - juure ja varretippu kasvukuhikutes
Kambiumis, kus esineb kasvukuhikute vigastatud kudede taastumine.
tõusu kiiruseks. mahl jookseb
* 1m/h
* lehtpuudel kuni 40m/h
Mahl:
pulk max 6-7cm.
plommi ette ei pane. ja iga aasta võtta uuest kohast.
Sõlm
koht oksal või varrel, kuhu on kinnitunud pungad või külgoksad.
Tüügast ei jäta.
Erinevad pungad
* apikaalsed
* uinuvad (on tekkinud samal ajal, mil need, mis on kasvama hakanud. on jäänud puhkemata. nt jugapuul. natuke on uinuvaid pungi lehistel ja ebatsuugadel). Kui uinuvaid pungi ei ole, siis tohib pügada ainult rohelist osa.
* lisapungad
Kanaari mänd. Pikkade okastega. Seob niiskust pilvedest ja annab juurte kaudu vett. Tarbib u500l ise, 1500l annab.
Siberi nulg - topeltladvad. Kitsa võraga.
Tuleb kontonentaalselt kliimast. seal on külm ja läheb kohe soojaks. tipupungad stardivad ja siis saavad külma, hakkavad alumised kasvavama.
Lisapungad:
* pungad, mis arenevad pärast koore-või puiduvigastusust haava ümber tekkinud kallusest.
(pinnapealsed, ei ole ühenduses säsiga. kui suureks kasvavad, siis võivad rebenevad ära raskused.
* neib tekib rohkem kui on uivuvaid pungi.
* juurevõsu teksib ka lisapungast.
Nudipuu
Kui on algusest peale planeeritud teha nudipuud, siis võib linnahaljastuses saada väga hea puu. Aastarõngad on kitsad ja võib eluiga olla topelt kauem.
Nudipead ei tohi vigastada. Tuleb lõigata iga 2-3 aasta tagant.
NB!
* Pärast liiga tugevat oksalõikust kasvavad nii uinuvatest kui lisapungadest vesivõsud, mis rikuvad puu ilme.
* vesi äralõikamisel kordub sama protsess
* lõika pigem sagedamini, kuid mõõdukalt.
Oksakrae.
Koht, kus oks tübe pealt kasvab. tüve osa. seda ei tohi vigastada.
Koorehari
* nii tuvi ku oks moodustavad igal aastal ühe aastaringi, mis kasvavad üksteisest üle.
Kui on ülespidi ühendus, siis on tugev.
Tugevalt lukustunud oks ulatub kuni säsini.
Võib kahe äsja kokku kasvanud oksa, kuhu pole tekkinud oksakraed, teha vigastus, et kambiumid saavad kokku ja armkude tekib.
Talitusprotsessid
* transpiratsioon
* toitumine
* fotosüntees
* hingamine
Transpiratsioon ehk aurustumine
millega tõmmatakse alt vesi ülesse juurtest.
Tõmmatakse alarõhu poole juurtest üles lehtedesse.
toitumine:
* kasvuks
* arenguks
* viljumiseks
* talvitumiseks
Fotosüntees
Ära lõika ära ühtegi oska nii, et eemaldad poole oska pealt rohelise osa ning jätad järele tüükaosa.
Oks jään nälga ise ega suuda varustada ka puud tervikuna.
Hingamine.
Lehtede kaudu
Areng:
Puhkus:
* eel - algab u augusti keskpaigas. lehtpuude puhul tuleb arvestada, eelpuhkuse ajal ei tee mingisugust lõikust. Võsa tegemine algab augusti keskpaigast. Lõikame ära kogu rohelise osa ja ei lase juurtesse toitaineid. Ja kõik materjal mis jõuab enne talve kasvada, see ei jõua ära puituda ja külmuvad.
* sügav - põhimõtteliselt kõik lõigatavad. haavade kinnikasvamine hakkab kohe toimuma.
* sund - temperatuuripõhised. alla -5kraadi. Põhimõtteliselt on lubatud.
Parim lõikusaeg:
Aktiivne kasvuperiood kasvuperiood (va pungade puhkamisest kuni lehtedeni ja noorte võrsete täiskasvamiseni).
Kuni pungade puhkemiseni. Ja siis peale seda kui lehed on täiskasvanud. Sel perioodil haavade kinnikasv kõige parem.
Suvisel viljapuude lõikamisel on vesivõsusid vähem.
Fotoperiodism
* lühipäevataimed (sisse toodud, ei saa aru millal peab minema puhkama, külmub tagasi isegi kui ei ole külma)
* pikapäevataimed (saavad aru, et päev läheb pikemaks)
* neutraalsed
Harilik amorf
Nastid
* taime kasvuliigutused - puukirurgia seisukohalt tähtsust ei oma
Kevadine areng
Algab mahlajooksust.
Tugeva mahlajooksuga
* viinapuud (lõigatakse u novembris.)
* vahtrad
* kased
(võib lõigata ka mahlajooksu ajal. ei jookse mahlast tühjahks.
märkimisväärne mahlajooks
* pähklipuu
* kirsipuud
* ploomipuud
Keskminemahlajooks
jalakas
välgepöögil
pöögil
pihlakal
paplitel
hobukastanitel
enesekaitsevõime
lagundajaseentega .....
Passiivne kaitse
koor, maltspuidus sisaldub niiskus
lülipuidu rakkidesse ladestunud ühendid.
Aktiivne kaitse:
eesmärgiks on isoleerida nakatunud puit tervest puidust.
CODIT. Mädaniku kapseldamine puidus. de. Alex Shigo
1- suletakse sooned alt ja ülevalt poolt vigastust
2 moodustatakse aastaringide sügispuidus
3 moodustub säsikiires
4armkude
Kui värvimuutus ei lõppe aastaringiga, siis on ilmselt tegemist mädanikuga. ebaühtlase kujuga tumedam laik.
Elava puidu sees ei ole hapniku.
Seentel on eluks vaja hapniku. Kui puu haavale haavakoe peale kasvatab, siis seen ei ela.
Reegel - max 5cm oksa läbimõõt. 10 cm paremini kinnikasvajatel.
Maarjakasel - laasitakse siis max 2cm oksa ja jäätakse tüükad u 5cm. Siis kapseldumise protsess toimub oksa sees ja puit jääb kvaliteetsem.
Comments
Post a Comment