Keerdjuured. Haigused ja seened

Keerdjuured
Kui võra võib kasvada üksteisest läbi ja kokku siis juured ei tee nii. Ei kasva kokku.
Konteineris lähevad keerdu.

keerdjuurte tekkimist saab vältida kui kasutada õhulõhedega potte, erinevaid kasvukotte.

Õhulõikamine - puu ei lähe sinna, kus ei ole keskkonda ehk siis kasv pidurdub.

Piiramine
Juurepalli neljaks lõikamine ei aita.
Aitab trimmimine - saagida ära pealmised juurtest läbikasvatud pind.

Juurekael kasvupinnases (multśis). Juurekael peab olema vaba.


Puude haigused ja kahjustused

seisundi hindamisel pööratakse tähelepanu
* puu tervisele
* haabitusele
* stabiilsusele
* võra ehitusele

tervislik seisund
0 -

5 - kahjustamata puud


Seened:
Juuremädanikku võib kahtlustada:
* puulehed ja okkad on muutunud väiksemaks
* võrsete juurdekasv muutub väikeseks
* kevadel on lehtimine hilisem ja sügisel langevad lehed enneaegselt
* võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama.

Külmaseen Armillaria sp.
* võimeline nakatama kõiki ning igas vanuses puittaimi, üks ohtlikumaid juuremädaniku tekitajaid.
* levib eoste, pinnase ja rismorfide kaudu
(mustad jutid/niidistik ehk risomorfid)
Võtab kõiki puid. Ja enamasti läheb juba vigastatud puule.
* Viljakehad üheaastased, hilissuvest külmadeni.

https://nipernaadiful.tumblr.com/post/166096195895/k%C3%BClmaseen-armillaria-spp

Juurepruunik Phaeolus schweinitsii
* üheaastnae
* pinnalähedasel juurtel või tüve allosas
* lehistel, harva mändide kändudel
* aeglane pruunmädaniku tekitaja
(kui on juure juure ssee seen, siis puu otsa ronida ei tohi)

Jänesvaabik Ganoderma applantatum
* lame ning suhteliselt õhuke kübar, mis võib aastatega areneda kuni 70cm laiuseks.
* alakülg valge, hiljem helahll
* tekitab ohtlikku valgemädanikku paljudel lehtpuudel ka nulgudel ja kuuskedel

Tekib vigastatud kohtadele.

Kuuse-juurepess Heterobasidion parviporum
* peamielt haaval, ka haaval ja introdutseeritud okaspuudel
* viljakeha sitke, sametise serva ja kakaopruuni ülapoolega alaküljel peened valkjad ümarad poorid.

Lamesüsik Kre....
* tundud tänavaäärsete pöögi ja ...


Soomusmampel Pholiota squarrosa
Jalg on soomuseline.


Tüvemädaniku tekitajad.

Haavataelik Phellinus
Jalakapässik Inonotus ulmicola. Toimetavad ainult koore all. Kui võtab terve ringi, siis sureb välja
Kasekäsn, üheaastase viljakehaga
Kännupess tume,
Must pässik Inonotus obliquus
Männitaelik Phellinus pini, 5-6 m kõrgusel
Pajutaelik , vanadel pajudel võib tekkida
Põhjanarmik Climacodon septentri...
Soomustorik Lehtpuude peal, söödav noorest peast
Tammekakk Daedalea quercina, alt ilusa struktuuriga. vähe agressiivne
Tuletael  Kasel, kasutati tuletegemiseks

Vahtrataelik Harunemiskohtadest samblane,

Samblikud - hall või kollane, kuituleb noorele puule siis on puul midagi viga.

Vääveltorik, noorest peast söödavad.

Vähemohtlikud ja
Austerservik
Männi-koorepõletik, roosteseen. agessiivne ja võib noore männi aastaga ära kuivatada.  (eriti valge ja vust mänd
Pajukakk
Ploomitaelik
Puidu-sametkõrges, hiline detsembris, söödav, lehtpuudel,
Punane komuseen, tekitab vähki
Punkttaelik
Pärna-võrsesurm, oksad ladvas väändunud ja kõverad
Tamme oksakoorik Valge kirme,
Tammetaelik

Tamme-äkksurm Phytophthora ramorum
- ka rododendronitele surmav.
* Patogeenne sseen, mis tekitab taimedel haigust - tamme äkksurm
* haigustest nõrgestatud taimed on vastuvõtlikud ka teistele nakkustele ja putukkahjuritele, millele järgneb taimede hukkumine. Levib veega ka.

Punavöötaud
Männi okaste kahjustaja. jätab alles ainult 1-aastase kasvu. Mänd kasvatab laiust teise aasta okste abiga.

Tüvemädanik
Sisenevad lõikehaavadest. sinna tuleb ka lõpuks viljakeha.