Puuhoolduse bioloogilised alused 3

Puuhoolduse bioloogilised alused 3
Liina Jürisoo


Alumisi elusaid oksi ei tohi ära võtta, sest need toidavad tüve.
Oks toidab ära end ja temast allapoole jääv tüveosa.

Puul ei muutu okste asend
okste vaheline kaugus. pigem väheneb, sest oksad lähevad laiemaks

võrajuhtoks (pm viimase aasta kasv)
tüve pikendu
tüvi (kuni esimeste oskteni, oksavaba osa)

Konkurentladvad ja sissekasvanud koor okste harunemiskohtades ei ole lubatud.

Lõikehaavade vahe peavad olema vähemalt 4cm.

Istikutel
võra tasakaalus
tüvi vaba defektidest
ei tohi olla lõikehaavu, nekroos (must laik, kärbunud osa), putukkahjureid, mädaniku tunnuseid.

Metsas kasvanud puu erinevas vanuses (Ed Gilman)

Tammed tahavad tihedust. peavad võitlema valguse nimel.

Puu struktuur
Põhiokste paiknemine tüvel
Oksad peaiknevad spiraalselt ümber puutüve
Ideaalne on 3-4 oksa ühel ringil (360kraadi)
Kaks ülestikku paiknevat oksa konkureerivad

Põhioksad - ideaalne väljumisnurk 45-60kraadi.
Vertikaalne vahe peaks olema ca 3% puu saavutatavast kõrgusest.
15 meetrisel puul peaksid põhioksad olema 30-50 cm okste vahe

Kui kaks või rohkem oksa kasvavad välja peaaigu samast kohasdt siis võivad lämmatada..

Põhioksa jämedus vähem kui pool tüve jämedust.
Saab kujundada ja tagasi lõigata, nälgima panna.

Tüve ja võra osakaal. Minimaalen 50%, Parem kui võra osakaal on 60% puust.

Kõige parem võra kuju struktiiri mõttes on püramiid.
"lõvisaba" lõikust ei tohi teha.

Lõikust alustame pihta tipust.

Liiglõikamine ei ole hea
noortel max 30%
vanadel max 20...25%

Võra laiuse suunamise
a
b
c

Okste übendus
U-kujuline hea vastupidavusega ja tugev ühendus
V- kujuline ühendus