Juuni 2020
Toimetused aias.
Kuna kivi sai eile roosipeenrast eemaldatud, siis tekkis mõte alustada sealsete peenarde laiendamist. Seal on ok muld ja tibake varju keskpäeval, vihm kastab kenasti seda kohta - peaks kurkidele olema täitsa sobilik kodu.
5.juuni
Vihm. Hullem kui eile. Vähemalt alguses.
Aga sai tiba toimetatud. Niitsin vikatiga kaldaserva kõvera lepa juurest madalaks, et sinna panna kaks villast lodjapuud ja 3 punast sarapuud. Pean sinna veel mingid toikad juurde panema, et ma neid tulevikus usinusest maha ei niida.
Kurgipeenra kaevamine ei tundunud ses ladinas üldse apetiitne tegemine, nii et seda ma täna ei puutunudki.
Kasvupalees kastsin tomatid ära. Tervelt 2 tomatit isegi sidusin ära, sest need juba karjusid toe järele. Rohkem ei viitsinud. Multśisin lehtpuu oksahakkega tomatikastid ka ära. Ema kasvuhoone pealt võib järeldada, et hake on piisavalt väljas vedelenud, et ei "väeta" tomateid ära.
3 'Kristjanit´, 1 Biker Boy Billy ja 1 Afrodita said ka Kasvupaleesse.
Ja kevadel seemnest pandud aedmonardad said õue peenrasse, naistenõgesed ja pisikesed valged kuumaasikabeebid. Vaatab, kuidas need valged kasvavad. On teised nii tillukesed. Aga tahaks kohe teada, et kas need rästapätid need ka üles leiavad.
Korjasin ära ka 6 rabarberi pealsed. Suur peenar jäi veel korjata. Hakkab morssi tegema :)
Tähelepanekuid:
Vihmaga on ikka mõnus niita. Eriti kui ema on enne seda niitnud ja vikatit teritanud :D
Sääsed olid täna erakordselt kurjad.
Kui päike lõpuks välja tuli, siis kimalased hakkasid toimetama. Natuke oli neist isegi kahju, sest osad piimanõgese puhmad niitsin maha. Salveid ajavad õisikuid, nii et varsti mummudel see rõõm.
Lehekõdumuld on üks paras nuhtlus kasvuhoones, ei saa normaalselt kasta teist.
Kurgid ja kõrvitsad on viletsalt tärganud. Vaatab neile varsti kodu ja vast paneb ka seemnest vms.
Vihm ei mõju tulpidele hästi. Päris minu õit murdunud.
Mädarõigas on niru.
3.juuni
Liigutasin ära suure kivi roniroosi põõsa juurest remmelgapalgi kõrvale enela-aprikoosi istutusala kõrvale. Siis saan roosile peenrakasti ümber teha. Ja võibolla ka mingi värava moodi asja, kuhu see roos kinni panna, sest see on täiesti käsiteldamatu. Seal kõrval on võimatu toimetada, kogu aed jääb sinna u tagumikupidi kinni vms :D
Rohisin ka ära mingi 4-5 peenart. Maasikapeenrad vajavad veel veidi tähelepanu. Jube palju vesiheina on seal.
Tähelepanekuid:
Lõkke kõrvaal õunapuu on 2 päevaga õide puhkenud. Ja kolme haruga õunapuu ka. Paradiisiõunapuu oli juba laupäeval õites ja mereäärde minemise raja kõrval olev ka.
Talvenauding ja Martsipan ka täisõites. Uued istutatud puud on juba ära õitsenud. Aga need olid mul juu pikalt autos Hiiumaal ja Saaremaal ning linnas toas soojas.
4. juuni
Vihm. Konstantne sadu. Aga õnneks mitte VÄGA hull.
Kell 16 lõpuks õue. Ema lillepeenralaeindusest saadud kärutäis mättaid vedasinomale teetäiteks. Laotasin need maha ja mega kogusest hoolimata sai neid maha laotades kuidagi päris vähe.

Kerge 3x4m mättaeemaldust. Ja teetäiteks sai kohe mättaid juurde.
Vaatab, kui kaugele ma nende peenardega jõuan. Sinna peaks vist natuke laiema käiguvahe tegema, sest selle 80cm vahele kaar teha, siis on ikka roos tagumikus kinni, kui sealt tahta läbi minna.
Tähelepanekuid:
Koolia aiast toodud ebaküdoonial on tervelt 2 õit :D
Martsipan on täisõites ja paistab niikenasti sealt viinapuude kaare juurest. Paradiisiõunapuu juba lõpetab. Tulpe jagub veel päris mitmetes värvitoonides.
5.juuni
Vihm. Hullem kui eile. Vähemalt alguses.
Aga sai tiba toimetatud. Niitsin vikatiga kaldaserva kõvera lepa juurest madalaks, et sinna panna kaks villast lodjapuud ja 3 punast sarapuud. Pean sinna veel mingid toikad juurde panema, et ma neid tulevikus usinusest maha ei niida.
Kurgipeenra kaevamine ei tundunud ses ladinas üldse apetiitne tegemine, nii et seda ma täna ei puutunudki.
Kasvupalees kastsin tomatid ära. Tervelt 2 tomatit isegi sidusin ära, sest need juba karjusid toe järele. Rohkem ei viitsinud. Multśisin lehtpuu oksahakkega tomatikastid ka ära. Ema kasvuhoone pealt võib järeldada, et hake on piisavalt väljas vedelenud, et ei "väeta" tomateid ära.
3 'Kristjanit´, 1 Biker Boy Billy ja 1 Afrodita said ka Kasvupaleesse.
Ja kevadel seemnest pandud aedmonardad said õue peenrasse, naistenõgesed ja pisikesed valged kuumaasikabeebid. Vaatab, kuidas need valged kasvavad. On teised nii tillukesed. Aga tahaks kohe teada, et kas need rästapätid need ka üles leiavad.
Korjasin ära ka 6 rabarberi pealsed. Suur peenar jäi veel korjata. Hakkab morssi tegema :)
![]() |
Korraks, kui päike välja tuli |
Vihmaga on ikka mõnus niita. Eriti kui ema on enne seda niitnud ja vikatit teritanud :D
Sääsed olid täna erakordselt kurjad.
Kui päike lõpuks välja tuli, siis kimalased hakkasid toimetama. Natuke oli neist isegi kahju, sest osad piimanõgese puhmad niitsin maha. Salveid ajavad õisikuid, nii et varsti mummudel see rõõm.
Lehekõdumuld on üks paras nuhtlus kasvuhoones, ei saa normaalselt kasta teist.
Kurgid ja kõrvitsad on viletsalt tärganud. Vaatab neile varsti kodu ja vast paneb ka seemnest vms.
Vihm ei mõju tulpidele hästi. Päris minu õit murdunud.
Mädarõigas on niru.
6. juuni
Alguses oli ilm paljutõotav AGA....
Asusin kurgipeenra valmistamise kallale.
Kõigepealt üritasin roosipõõsast veidi ohjeldada ja tõsta, sidudes selle oksi kokku, et saaks maapinna veidi enam vabaks. Et saaks üldse kasvukaste sinna ümber ehitada. Roosipõõsa kõrval asuva aiaposti roikad saagisin läbi. Tundus, et suht ausõna peale seisab see post veel. Sidusin sinna kõlge. Hargi ja paar teivast panin ka toeks. Ja siis saabus lõunast üle vee mingi torm, nii et pidin paduvihma käest lausa Kasvupaleesse pagema. Ja siis istusin seal ja vaatasin, kuidas see post koos kogu põõsaga lihtsalt pikali kukkus.
Padukas vaibus õrnaks sabinaks. Kastid lõikasin valmis. Maapinna kaevasin kastide koha pealt siledaks. Külgede kokkukruvimiseks veel jagud normaalseid kruve ja siis said need otsa. Jäi ainult karbitäis rändom kruve, kes mingi suva pikkusega, kes mingi suvalise otsaga. Ja siis kruvisin neid seal kükil, maassesurutud labida ja hargi külge seotud roosipõõsa all, ja siis mingi hetk oli laksti, kogu see roosipõõsas mul seljas. Hea, et välja vingerdasin sealt... igatahes on keha kaetud tõsiste lahinguhaavadega. Mingi hetk sai tõsiselt siiber. Mingi pätt-punane sipelgas ka suutis end mulle varrukasse sokutada ja hammustas mind korduvalt. Mingi 19 paiku mõtlesin, et annan alla, sõidan Kundasse normaalsete kruvide järele ja sellise pusimise peale ostaks tead jäätist ka vms.
Aga läksin maja juurde ja ema tegi süüa just. Ja isa laenas normaalseid kruvisid.
Teine peenar. Mulla kõrvaldamine. Kadakaroigaste paigutamine. Sobitamine. Saagimine. Kirumine. Nutt ja hala.
Õhtu lõpuks olid nurgaroikad ja ülemine paigas, suure roosi poolsed põikiroikad ka olemas. Ja mõned arci poolsed roosioksad ka kaarele paigutatud. Kell aga oli juba südaöö ja eriti midagi ei näinud. Viimased liigutused tegin juba autotulede valge.
7. juuni
Kuna eilsest olid sõrmeotsad hellad ja tuju ikkagi pahur siis saabusin aeda koos oksakääridega. Tegelikkuses neid väga vaja polnudki. Suhteliselt suur osa põõsast ikkagi jäi alles :)
Aga painutasin kõik, mis andis painutada kaare peale ja vajalikud oksad sidusin traadiga. Eks vaatab, kuidas see roosike selle kõik üle elab.
Peenrad said ka valmis. See mudiugi tähendas mingit kolmekordset läbikaevamist ja mega hunniku kase, remmelda ja männijuurde eemaldamist ja no kive, kive ja veelkord kive!
Aga uue kodu said 8 kurki, see veider Tromboncino suvikõrvits, öölevkuid, rabarber, käiguvahes kasvama hakkanud puned, lõvilõuad, lõvikõrv, daalia, natukene herneid, mõned ümberistutamist tahtnud küüslaugud.
Aeda läks maha veel endisesse redisepeenrasse 4 tomatit - Hiiumaa roheline, Duo, kollane oma seemnest pandud tomat ja kes-seda-enam-mäletab-mis. Teise peenrasse läks tomatite kõrvale veidi sidrunbasiikilut ja punast basiilikut. Teisele poole veidi majoraani.
Peenra otsa sai pandud ka 1 paprika 'Trapez´.
Pastinaagipeenra ebaühtlase külvi täienduseks sai pandud sinna mõned kale'id.
Kasvupaleesse läksid maha veel 3 pipart ja 1 Trapez.
Tähelepanekuid:
Sääsed on endiselt tõsiselt vastikud tegelased.
Nagu ka punased sipelgad.
.
.
Alguses oli ilm paljutõotav AGA....
Asusin kurgipeenra valmistamise kallale.
Kõigepealt üritasin roosipõõsast veidi ohjeldada ja tõsta, sidudes selle oksi kokku, et saaks maapinna veidi enam vabaks. Et saaks üldse kasvukaste sinna ümber ehitada. Roosipõõsa kõrval asuva aiaposti roikad saagisin läbi. Tundus, et suht ausõna peale seisab see post veel. Sidusin sinna kõlge. Hargi ja paar teivast panin ka toeks. Ja siis saabus lõunast üle vee mingi torm, nii et pidin paduvihma käest lausa Kasvupaleesse pagema. Ja siis istusin seal ja vaatasin, kuidas see post koos kogu põõsaga lihtsalt pikali kukkus.
Padukas vaibus õrnaks sabinaks. Kastid lõikasin valmis. Maapinna kaevasin kastide koha pealt siledaks. Külgede kokkukruvimiseks veel jagud normaalseid kruve ja siis said need otsa. Jäi ainult karbitäis rändom kruve, kes mingi suva pikkusega, kes mingi suvalise otsaga. Ja siis kruvisin neid seal kükil, maassesurutud labida ja hargi külge seotud roosipõõsa all, ja siis mingi hetk oli laksti, kogu see roosipõõsas mul seljas. Hea, et välja vingerdasin sealt... igatahes on keha kaetud tõsiste lahinguhaavadega. Mingi hetk sai tõsiselt siiber. Mingi pätt-punane sipelgas ka suutis end mulle varrukasse sokutada ja hammustas mind korduvalt. Mingi 19 paiku mõtlesin, et annan alla, sõidan Kundasse normaalsete kruvide järele ja sellise pusimise peale ostaks tead jäätist ka vms.
Aga läksin maja juurde ja ema tegi süüa just. Ja isa laenas normaalseid kruvisid.
Teine peenar. Mulla kõrvaldamine. Kadakaroigaste paigutamine. Sobitamine. Saagimine. Kirumine. Nutt ja hala.
Õhtu lõpuks olid nurgaroikad ja ülemine paigas, suure roosi poolsed põikiroikad ka olemas. Ja mõned arci poolsed roosioksad ka kaarele paigutatud. Kell aga oli juba südaöö ja eriti midagi ei näinud. Viimased liigutused tegin juba autotulede valge.
7. juuni
Kuna eilsest olid sõrmeotsad hellad ja tuju ikkagi pahur siis saabusin aeda koos oksakääridega. Tegelikkuses neid väga vaja polnudki. Suhteliselt suur osa põõsast ikkagi jäi alles :)
Aga painutasin kõik, mis andis painutada kaare peale ja vajalikud oksad sidusin traadiga. Eks vaatab, kuidas see roosike selle kõik üle elab.
Peenrad said ka valmis. See mudiugi tähendas mingit kolmekordset läbikaevamist ja mega hunniku kase, remmelda ja männijuurde eemaldamist ja no kive, kive ja veelkord kive!
Aga uue kodu said 8 kurki, see veider Tromboncino suvikõrvits, öölevkuid, rabarber, käiguvahes kasvama hakkanud puned, lõvilõuad, lõvikõrv, daalia, natukene herneid, mõned ümberistutamist tahtnud küüslaugud.
Aeda läks maha veel endisesse redisepeenrasse 4 tomatit - Hiiumaa roheline, Duo, kollane oma seemnest pandud tomat ja kes-seda-enam-mäletab-mis. Teise peenrasse läks tomatite kõrvale veidi sidrunbasiikilut ja punast basiilikut. Teisele poole veidi majoraani.
Peenra otsa sai pandud ka 1 paprika 'Trapez´.
Pastinaagipeenra ebaühtlase külvi täienduseks sai pandud sinna mõned kale'id.
Kasvupaleesse läksid maha veel 3 pipart ja 1 Trapez.
![]() |
Autoportree arci ja sääsega |
Tähelepanekuid:
Sääsed on endiselt tõsiselt vastikud tegelased.
Nagu ka punased sipelgad.
.
.
..
...
laiskus
...
..
.
.
25. juuni
Jube palavus.
Kaks maasikapeenart said pikalikukkunud pihlaka okstest endale sõrestiku. Ja võrk peale.
Esimese punapõskse maasika sõi juba mingi linnupätt ära. Eelmise aasta kogemust - kus ma sain maasikaid ainult sellest ühest peenrast, kus võrk peale oli, ülejäänud söödi kõik tühjaks - seda kogemust enam kogeda ei tahaks.
26. juuni.
Paaaaalaaaaaavvvvv... nii et tead pea valutab.
Kolmas maasikapeenar sai võrgu. Veits sai ka käiguvahesid rohitud ja köögiviljapeenraid.
Kartulimaratoni peenar tahaks ka rohimist.
27. juuni
Palavus on meeletu.
Toimetasin niipalju, et kerisin mõningaid tomateid.
Tegin tikru-maasikapeenrale lepatoigastest sõrestiku ja panin võrgu peale.
Vahtrateivastest said õuetomatid toed.
Korjasin emale-isale esimesed haavapuravikud. Päris suured olid aga täiesti puhtad. Ilmselt need seeneputukad ei osanud neid nii vara oodata. Me ka mitte... aga hommikusöök on vanematel olemas - seeneomlett.
28. juuni.
Ei suuda siit toast end välja ajada.
Mõtlen, kas kandideerida kooli, homme on tähtaeg.
Samas - tomatid ootavad kastmist. Siin paar päeva olen mõlgutanud mõtet teha pergola-väliduśśi asemel hoopis pergola-väliduśś-saun... isegi joonis on valmis kritseldatud...
Selle ehituse algusel on lihtsalt 3 takistavat momenti - LIIGA PALAV ON!!!!, peaks selle koha ikkagi lõpuks korda saama ehk siis kaseall on mingi sodi ja tiba veel mulda... ja prussid, mida ma kasutada tahaks on otse loomulikult prussihunnikus kõige alumised :D
Aga vast on ületatavad kõik probleemid...
Kõigepealt laseb selle tünni vett täis ja keset päeva küll... aga kastab selle kasvuhoone ära ja nipetnäpet.
---------------
laiskus
...
..
.
.
25. juuni
Jube palavus.
Kaks maasikapeenart said pikalikukkunud pihlaka okstest endale sõrestiku. Ja võrk peale.
Esimese punapõskse maasika sõi juba mingi linnupätt ära. Eelmise aasta kogemust - kus ma sain maasikaid ainult sellest ühest peenrast, kus võrk peale oli, ülejäänud söödi kõik tühjaks - seda kogemust enam kogeda ei tahaks.
26. juuni.
Paaaaalaaaaaavvvvv... nii et tead pea valutab.
Kolmas maasikapeenar sai võrgu. Veits sai ka käiguvahesid rohitud ja köögiviljapeenraid.
Kartulimaratoni peenar tahaks ka rohimist.
27. juuni
Palavus on meeletu.
Toimetasin niipalju, et kerisin mõningaid tomateid.
Tegin tikru-maasikapeenrale lepatoigastest sõrestiku ja panin võrgu peale.
Vahtrateivastest said õuetomatid toed.
Korjasin emale-isale esimesed haavapuravikud. Päris suured olid aga täiesti puhtad. Ilmselt need seeneputukad ei osanud neid nii vara oodata. Me ka mitte... aga hommikusöök on vanematel olemas - seeneomlett.
28. juuni.
Ei suuda siit toast end välja ajada.
Mõtlen, kas kandideerida kooli, homme on tähtaeg.
Samas - tomatid ootavad kastmist. Siin paar päeva olen mõlgutanud mõtet teha pergola-väliduśśi asemel hoopis pergola-väliduśś-saun... isegi joonis on valmis kritseldatud...
Selle ehituse algusel on lihtsalt 3 takistavat momenti - LIIGA PALAV ON!!!!, peaks selle koha ikkagi lõpuks korda saama ehk siis kaseall on mingi sodi ja tiba veel mulda... ja prussid, mida ma kasutada tahaks on otse loomulikult prussihunnikus kõige alumised :D
Aga vast on ületatavad kõik probleemid...
Kõigepealt laseb selle tünni vett täis ja keset päeva küll... aga kastab selle kasvuhoone ära ja nipetnäpet.
---------------
Kui ikka pool tonni vett aiamaale ja Kasvupaleesse laiali laotada, siis tekib selline tunne, et homme vóiks olla leg-day...vói siis massaazipäev! 😁
Respect kóikide Aafrika veekandjanaiste vastu kasvab iga kannutäiega.
Úhed óuetomatid said vahtraokstest toed, teised said vanast aiavôrgust puurikesed. Vaatab, kummad paremini töötavad. Et siia lavendli-, salvei- ja roosiõielóhna sisse ära ei uimastuks, siis sai kastetud taimi ka klassikalise kôrvenõgeseveega, mille aroom on muidugi hingematvalt jälk. Aga samas...tuuleke oli tãna tãitsa tore, nii tugev, et puhus peale kôrvenógeseleotise haisu isegi sääsed minema. Peaaegu. Ja tegi ilma nii talutavaks, et pidi lausa riided selga panema erinevalt eelnevate päevade alastusele ja leemendamisele.
Aga vôrkude alt saab juba noppida punaseid maasikaid.🍓
Ja aed andis hunniku käharpeterselli, sibulat ja tilli, salatit, lehtpeeti, piparmûnti, sidrunmelissi ja depressiooniku lemmiktaime - naistepuna. Naistepunad on mul muidugi sellised põõsa mõôtu...vot mis saab kui need roosipeenrasse hea elu peale satuvad 😊
Respect kóikide Aafrika veekandjanaiste vastu kasvab iga kannutäiega.
Úhed óuetomatid said vahtraokstest toed, teised said vanast aiavôrgust puurikesed. Vaatab, kummad paremini töötavad. Et siia lavendli-, salvei- ja roosiõielóhna sisse ära ei uimastuks, siis sai kastetud taimi ka klassikalise kôrvenõgeseveega, mille aroom on muidugi hingematvalt jälk. Aga samas...tuuleke oli tãna tãitsa tore, nii tugev, et puhus peale kôrvenógeseleotise haisu isegi sääsed minema. Peaaegu. Ja tegi ilma nii talutavaks, et pidi lausa riided selga panema erinevalt eelnevate päevade alastusele ja leemendamisele.
Aga vôrkude alt saab juba noppida punaseid maasikaid.🍓
Ja aed andis hunniku käharpeterselli, sibulat ja tilli, salatit, lehtpeeti, piparmûnti, sidrunmelissi ja depressiooniku lemmiktaime - naistepuna. Naistepunad on mul muidugi sellised põõsa mõôtu...vot mis saab kui need roosipeenrasse hea elu peale satuvad 😊
Aga igatahes - Kasvupalee kòik tomatid on lõpuks seotud, óuetomatid ka..peaaegu. Mingi alla 10 taime tahab veel mingit tuge ilmselt, aga need olid mingid nirakad, nii et need pole veel vohama kukkunud. Ehitab silla siis kui jógi vastu tuleb/hiina vanasóna🤣/
Sai ka kóige umbrohtunum aiamaa nurk ära rohitud ja vaarikad, kartulimaratoni võistlejate vahel kõblatud. Sai ka vaadeldud ube selle sama imestusega, mis iga aasta, et kes see paneb neid mööda nööre vastupäeva ronima!?!
Mustikapeenra rohisin ka ära. Osadel taimedel on isegi mammud küljes.
Need kuumad pãevad ilmselt mõjusid söödavatele kuslapuudele laastavalt ja need olid oma móned pooltoored marjapabulad maha visanud. Mekkisid nii, et vóiks mekkida paremini...aga eks siis järgmine aasta.
Mustikapeenra rohisin ka ära. Osadel taimedel on isegi mammud küljes.
Need kuumad pãevad ilmselt mõjusid söödavatele kuslapuudele laastavalt ja need olid oma móned pooltoored marjapabulad maha visanud. Mekkisid nii, et vóiks mekkida paremini...aga eks siis järgmine aasta.
Comments
Post a Comment