VI Ilutaimede rühmad. Suvelilled. Kasvutingimused
Ilutaimede rühmad
Lea Vaikmaa
26.02. 2019
Suvelilled, suvikud.
üheaastased taimed, taim, kes ühe aasta jooksul tärkab, kasvab, õitseb viljub, sureb.
Kas kaheaastased taimed, kes esimesel aastal moodustab lehekodariku, teisel aastal üitseb.
Ka ürte võib kasutada suvelilledena. Või üheaastasi kõrrelisi.
Avamaal, peenras, amplites.
suvelilledega lihtne muuta muljet iga aasta midagi uut.
Või väikestes kohtades, nt rõdud, kus ei saa peenart rajada.
Ka sibullillede vahele.
liigutamine:
otsekülvatavad
lühemat aega ettekasvatamist vajavad (aprill, mai)
pikemat aega
otse kasvukohale - kiire kasvuga, ei pruugi tahta ümberistutamist
otse - palju vähem töömahukam.
võimalik paljundada pistikutega
Mitu istutust samale kohale.
I võõrasemad
II teine istutus
III kanarbikud
Kasvunõuded:
enamasti päris troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. ei ole meil talvekindlad. võivad olla kodumaal püsikud.
enamasti tahavad päikest, lepivad poolvarjuga.
varjutaluvad saavad hakkama hommiku ja
rippuvad ja ronivad tahavad viljakat ja niisket mulda.
Toitained ja väetamine.
väetada terve kasvuhooaja vältel.
Liigne väetamine meelitab kahjureid ja liiga vähene puudusi.
Konteineritesse, pikaalalised väetised ja kanakakat.
hiljem pealtväetamine vheneb, kui alguses korralikult väetada.
Enamus eelistab nõrgalt happelist.
aluselist eelistavad ilukapsad, kivikilbikud,
P, K mikroelementide sisaldus. Lämmastikku vähem.
Õitsvatele lilledele mõeldud väetist eelkõige.
vedelad väetised taimedelekergemini omastatavad.
Kord nädalas. Väetis läheb märga mulda.
Kasta pigem harvem aga korralikult.
Vesi ei toi olla jääkülm.
kasta pigem õhtuti või hommikul vara.
Kahjurid.
Lehetäid
sipelgad
Hooldus.
Äraõitlenud õite noppimist. Õitseb paremini kui vanad ära lõigata.
Toestmaine
toestamist vajavaid taimi toestada pigem varem.
Talvitumine:
jahedas ja pimedas, ei tohi olla temp alla 0C, 5-6kraadi, Ühtlane. jäävad puhkama. ei vaja ka üldjuhul kastmist. sh kuuluvad sibulad ja mugulad (gladioolid, jne)
jahedas ja valges
taimed kaevame välja, või potistatakse,võib ka tagasi lõigata, fuksial nt puitunud osani.
taimed tuleks kevadel ümber istutada, kuna on mullast ära tarbinud. kärpida. võibolla harjutada õue. mitte kohe välja jätta.
drenaaz - suurte pottide puhul ka raskus all, et ei läheks ümber.
Auk poti põhjas!
metall - soojeneb, võib roostetada
betoon - raske, külmakindel
plast - külma käes võivad pragunevad,
kivi ja savi nõud - terrakotta, ei maksa õue jätta
puit - võimalikud vormid, immutada pigem looduslikuma vahendiga, võimalusel tuppa viia talveks. võib ka värvida.
punutud korvis - metallkorvid, samblaga tihendada,
ostad -> potid likku -> muld valmis segada, väetis, berliit - > istutate, kui juurepall läbi kasvanud, siis lahti harutad veidi -> istutussügvus sama mis potis - > kastad -> pealtväetamine nädal hiljem.
Lea Vaikmaa
26.02. 2019
Suvelilled, suvikud.
üheaastased taimed, taim, kes ühe aasta jooksul tärkab, kasvab, õitseb viljub, sureb.
Kas kaheaastased taimed, kes esimesel aastal moodustab lehekodariku, teisel aastal üitseb.
Ka ürte võib kasutada suvelilledena. Või üheaastasi kõrrelisi.
Avamaal, peenras, amplites.
suvelilledega lihtne muuta muljet iga aasta midagi uut.
Või väikestes kohtades, nt rõdud, kus ei saa peenart rajada.
Ka sibullillede vahele.
liigutamine:
otsekülvatavad
lühemat aega ettekasvatamist vajavad (aprill, mai)
pikemat aega
otse kasvukohale - kiire kasvuga, ei pruugi tahta ümberistutamist
otse - palju vähem töömahukam.
võimalik paljundada pistikutega
Mitu istutust samale kohale.
I võõrasemad
II teine istutus
III kanarbikud
Kasvunõuded:
enamasti päris troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. ei ole meil talvekindlad. võivad olla kodumaal püsikud.
enamasti tahavad päikest, lepivad poolvarjuga.
varjutaluvad saavad hakkama hommiku ja
rippuvad ja ronivad tahavad viljakat ja niisket mulda.
Toitained ja väetamine.
väetada terve kasvuhooaja vältel.
Liigne väetamine meelitab kahjureid ja liiga vähene puudusi.
Konteineritesse, pikaalalised väetised ja kanakakat.
hiljem pealtväetamine vheneb, kui alguses korralikult väetada.
Enamus eelistab nõrgalt happelist.
aluselist eelistavad ilukapsad, kivikilbikud,
P, K mikroelementide sisaldus. Lämmastikku vähem.
Õitsvatele lilledele mõeldud väetist eelkõige.
vedelad väetised taimedelekergemini omastatavad.
Kord nädalas. Väetis läheb märga mulda.
Kasta pigem harvem aga korralikult.
Vesi ei toi olla jääkülm.
kasta pigem õhtuti või hommikul vara.
Kahjurid.
Lehetäid
sipelgad
Hooldus.
Äraõitlenud õite noppimist. Õitseb paremini kui vanad ära lõigata.
Toestmaine
toestamist vajavaid taimi toestada pigem varem.
Talvitumine:
jahedas ja pimedas, ei tohi olla temp alla 0C, 5-6kraadi, Ühtlane. jäävad puhkama. ei vaja ka üldjuhul kastmist. sh kuuluvad sibulad ja mugulad (gladioolid, jne)
jahedas ja valges
taimed kaevame välja, või potistatakse,võib ka tagasi lõigata, fuksial nt puitunud osani.
taimed tuleks kevadel ümber istutada, kuna on mullast ära tarbinud. kärpida. võibolla harjutada õue. mitte kohe välja jätta.
drenaaz - suurte pottide puhul ka raskus all, et ei läheks ümber.
Auk poti põhjas!
metall - soojeneb, võib roostetada
betoon - raske, külmakindel
plast - külma käes võivad pragunevad,
kivi ja savi nõud - terrakotta, ei maksa õue jätta
puit - võimalikud vormid, immutada pigem looduslikuma vahendiga, võimalusel tuppa viia talveks. võib ka värvida.
punutud korvis - metallkorvid, samblaga tihendada,
ostad -> potid likku -> muld valmis segada, väetis, berliit - > istutate, kui juurepall läbi kasvanud, siis lahti harutad veidi -> istutussügvus sama mis potis - > kastad -> pealtväetamine nädal hiljem.
Comments
Post a Comment