V Puude positiivsed ja negatiivsed mõjud linnakeskkonnale
Puude positiivsed ja negatiivsed mõjud linnakeskkonnale
Lylian Meister
Ulvi Moori linnaaianduse loengu slaidid
31.01.19 4ak
Esteetiline väärtus
õhku puhastav
tulvalvett vähendav
energiakulu vähendav mõju
positiivne mõju:
tarbivad ja aitavad hajutada üleliigset vihmavett
summutavad müra
puhastavad õhku
vähendavad erosiooni
annavad varju, alandavad temperatuuri
pakuvad elupaiku lindudele ja putukatele
loovad ruume
on dekoratiivsed
soodustavad emotsionaalse sideme teket ümbritseva keskkonnaga
Välja arvutatud kasu
Tulvavee vähendamise mõju puu kohta = 28US dollarit
individuaalelamu jahutamisele kuluv
1. Sillutamine
Pinnad sillutatud,, pideva kasvu tõttu üha suuremad probleemid vihmavee äravoolud.
Uuemad sillutised Lääne-Euroopas on aigutatud nii, et vihmavesi voolaks puude istutusaukudesse.
lehestik hoiab vihmavett kinni.
vee kinnihoidmisvõime sõltub nii puu võratüübist kui lehtede ehitusest.
Okaspuud hoiavad kinni rohkem vett, sest ida okka otsa võib kinnituda veetilk.
Okaspuudel
Transpiratsioon - vee aurumine taimedest.
Transpiratsiooni käigus vabaneb veeaur õhulõhede kaudu taimede sisemistest kihtidest.
Evaporatsioon - vee aurumine maapinnalt
Evapotransoiratsioon - vee aurumine atmosfääri nii maapinnalt kui ka taimede lehtedest.
Taimede lehekaudne väetamine on kiirem. Kuid mitte nii efektiivne kui juurte kaudu. Saavad rohkem kätte toitaineid narmasjuurte kaudu. Mikroelemendid ei mahu õhulõhede kaudu sisse.
Aastane vee aurumine (mm) erinevate taimedega kaetud pinnalt 1000mm sademete korra,
taimestik
okaspuud 300-350 250-450 550-800
lehtpuud 300-30 100-250
lwhtt aimed
looduslik pinnas puudega /pilt/
40% aurustusb
10 voolab ära
25% imbub pealistesse pinnasekihtidesse
25% imbub
2.
puude müra summutajatena
õige taimestikuna 50% müra vähem
müra summutamiseks
linnades pole sageli ruumi mitmerealiste puu ja põõsaridade jaoks. Tihe okaspuuhekk on sel juhul hea valik. Puuduseks aeglane kasv.
Kiiresti kasvav harilik elupuu 'Brabant'. ja 'Smaragd', on talvel rohelisem
3. Puude varju pakkuv mõju
Puude olemasolu linnades on eriti oluline kuumalainete ajal
Puude vari võimaldab vähendada suvel konditsioneeridega elamute kommunaalkulusid.
Meie kliimas pole suured puud väikesel krundil alati eeliseks. Rohelisse mattunud Tähtvere linnaosas ei paista mõnedesse majadesse kunagi päikest.
Mitmed puud on laasitud maja teise korruse kürguseni.
4. Puud vähendavad tolmu, tahma ja heitgaaside negatiivset mõju linnas
Linnaõhu sastavad
* elamute kütmine (tahm, lendtuhk, So2)
* mootorsõidukid (NOx, SO2 jt orgaanilised ühendid), raskemetallid
* tööstusettevõtted (kloori, lämmastiku ja fluoriühendid, orgaanilised ühendid, tolm)
5. puud tarbivad süsihappegaasi ja toodavad hapniku
6. Puud pakuvad elupaiku putukatele, lindudele ja pisi-imetajatele
Põõsad lindudele väga olulised. Nt Kopenhaagenis väga ohtralt rajatakse põõsastikke, segaistutus.
7. Linnapuudel on esteetiline ja sotsiaalne väärtus
Pole üllatus, et on tehtud uuringuid, mis leiavad, et inimesed eelistavad elupaikadena piirkondi, kus kasvab suuri puid.
Negatiivsed mõjud:
1 Murdumisohtlikud puud võivad kujutada ohtu inimestele ja varale.
Andres Levald, maasikuarhitekt
2. Mugavamaid kodanikke võib häirida okste, lehtede, viljade ja seemnete koristamine.
3. Puude lehed võivad ummistada vihmaveetorusid, mille puhastamine ei ole kõikidele jõukohane
4. Kase-õietolmu allergia on üks sagedasemaid allergiaid. Ka emased paplikloonid tekitavad.
5. Puud eritavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis lämmastikoksiididega reageerides võivad põhjustada osooni teket. Stratosfääris kaitseb osoon maakera ultraviolettkiirguse eest. Maalähedases õhus olles on inimesele mürgine.
* Puud eritavad orgaanilisi ühendeid, et meelitada tolmendajaid või peletada kahjureid.
* Lenduvate iseprenoidide emossopoon suurendab taimede kuumus. ja valgustaluvust.
* Väga suured VOC eritajad on näiteks eukalüptid.
* taimsed lenduvad orgaanilised...
Osooni teke.
VOC tekke tõenäolisus kohtades, kus on päiksepaistelisel päeval palju ummikuidja samas tihe liiklus.
Eestis kasvavatest puudest eraldavad suuremas koguses haavad, papid, pajud, tammes, kadakas, kuusedmännid. ei eralda jalakas ja pärn.
Juured kasvavad võra laiusest oluliselt kaugemal.
Juured lõhuvad pinnakatteid / jalgteid või asfalti.
Soovitused puude sobiva istutuskauguse kohta ja trassidest on erinevad.
* väiksemaid puid ei tohiks istutada hoonetele ja naaberkinnistule lähemale kui 5m ja trassidele või tehnovõrkudele lähemale kui 2m.
* kõrgete puude puhul tuleks istutada täisealise puu kaugusest 1/3 kaugusele (30m puu puhul 10 kaugusele)
Aino Aaspõllu
Eesti Dendroloogi Selts
kaubanduskeskuste
okaspuid peaks olema rohkem.
taimi parema mikrokliima loomiseks
serbia kuusk, kitsa võraga,
torkav kuusk, hõbekuusk, vajab valgust, soolopuuks
hall nulg, kasvab ka liivastel pindadel
mandzuuri nulg
keerdokkaline mänd, kiire kasvuga, liivased ja kivised pinnad ka ok, haigusvaba
siberi sirgemänd
seedermänd
rumeelia mänd, oksad maapinnalt
eurojaapani lehis, kiire kasvuga, hoiab okkaid kaua peal
harilik vaher, kaksikhargnemisega, võib murduda, kõige suurem oht
mägivaher
tatari vaher
kinna
suurelehine pärn
läikelehine pärn
harilik hobukastan (kastanikoi)
(läänepärn, suured mügarikud ehk pahad, vanim, Niguliste kiriku kõrval. ja Kiek in de Köki juures.
harilikul pärnal ei ole selliseid pahkasid.)
Lylian Meister
Ulvi Moori linnaaianduse loengu slaidid
31.01.19 4ak
Esteetiline väärtus
õhku puhastav
tulvalvett vähendav
energiakulu vähendav mõju
positiivne mõju:
tarbivad ja aitavad hajutada üleliigset vihmavett
summutavad müra
puhastavad õhku
vähendavad erosiooni
annavad varju, alandavad temperatuuri
pakuvad elupaiku lindudele ja putukatele
loovad ruume
on dekoratiivsed
soodustavad emotsionaalse sideme teket ümbritseva keskkonnaga
Välja arvutatud kasu
Tulvavee vähendamise mõju puu kohta = 28US dollarit
individuaalelamu jahutamisele kuluv
1. Sillutamine
Pinnad sillutatud,, pideva kasvu tõttu üha suuremad probleemid vihmavee äravoolud.
Uuemad sillutised Lääne-Euroopas on aigutatud nii, et vihmavesi voolaks puude istutusaukudesse.
lehestik hoiab vihmavett kinni.
vee kinnihoidmisvõime sõltub nii puu võratüübist kui lehtede ehitusest.
Okaspuud hoiavad kinni rohkem vett, sest ida okka otsa võib kinnituda veetilk.
Okaspuudel
Transpiratsioon - vee aurumine taimedest.
Transpiratsiooni käigus vabaneb veeaur õhulõhede kaudu taimede sisemistest kihtidest.
Evaporatsioon - vee aurumine maapinnalt
Evapotransoiratsioon - vee aurumine atmosfääri nii maapinnalt kui ka taimede lehtedest.
Taimede lehekaudne väetamine on kiirem. Kuid mitte nii efektiivne kui juurte kaudu. Saavad rohkem kätte toitaineid narmasjuurte kaudu. Mikroelemendid ei mahu õhulõhede kaudu sisse.
Aastane vee aurumine (mm) erinevate taimedega kaetud pinnalt 1000mm sademete korra,
taimestik
okaspuud 300-350 250-450 550-800
lehtpuud 300-30 100-250
lwhtt aimed
looduslik pinnas puudega /pilt/
40% aurustusb
10 voolab ära
25% imbub pealistesse pinnasekihtidesse
25% imbub
2.
puude müra summutajatena
õige taimestikuna 50% müra vähem
müra summutamiseks
linnades pole sageli ruumi mitmerealiste puu ja põõsaridade jaoks. Tihe okaspuuhekk on sel juhul hea valik. Puuduseks aeglane kasv.
Kiiresti kasvav harilik elupuu 'Brabant'. ja 'Smaragd', on talvel rohelisem
3. Puude varju pakkuv mõju
Puude olemasolu linnades on eriti oluline kuumalainete ajal
Puude vari võimaldab vähendada suvel konditsioneeridega elamute kommunaalkulusid.
Meie kliimas pole suured puud väikesel krundil alati eeliseks. Rohelisse mattunud Tähtvere linnaosas ei paista mõnedesse majadesse kunagi päikest.
Mitmed puud on laasitud maja teise korruse kürguseni.
4. Puud vähendavad tolmu, tahma ja heitgaaside negatiivset mõju linnas
Linnaõhu sastavad
* elamute kütmine (tahm, lendtuhk, So2)
* mootorsõidukid (NOx, SO2 jt orgaanilised ühendid), raskemetallid
* tööstusettevõtted (kloori, lämmastiku ja fluoriühendid, orgaanilised ühendid, tolm)
5. puud tarbivad süsihappegaasi ja toodavad hapniku
6. Puud pakuvad elupaiku putukatele, lindudele ja pisi-imetajatele
Põõsad lindudele väga olulised. Nt Kopenhaagenis väga ohtralt rajatakse põõsastikke, segaistutus.
7. Linnapuudel on esteetiline ja sotsiaalne väärtus
Pole üllatus, et on tehtud uuringuid, mis leiavad, et inimesed eelistavad elupaikadena piirkondi, kus kasvab suuri puid.
Negatiivsed mõjud:
1 Murdumisohtlikud puud võivad kujutada ohtu inimestele ja varale.
Andres Levald, maasikuarhitekt
2. Mugavamaid kodanikke võib häirida okste, lehtede, viljade ja seemnete koristamine.
3. Puude lehed võivad ummistada vihmaveetorusid, mille puhastamine ei ole kõikidele jõukohane
4. Kase-õietolmu allergia on üks sagedasemaid allergiaid. Ka emased paplikloonid tekitavad.
5. Puud eritavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis lämmastikoksiididega reageerides võivad põhjustada osooni teket. Stratosfääris kaitseb osoon maakera ultraviolettkiirguse eest. Maalähedases õhus olles on inimesele mürgine.
* Puud eritavad orgaanilisi ühendeid, et meelitada tolmendajaid või peletada kahjureid.
* Lenduvate iseprenoidide emossopoon suurendab taimede kuumus. ja valgustaluvust.
* Väga suured VOC eritajad on näiteks eukalüptid.
* taimsed lenduvad orgaanilised...
Osooni teke.
VOC tekke tõenäolisus kohtades, kus on päiksepaistelisel päeval palju ummikuidja samas tihe liiklus.
Eestis kasvavatest puudest eraldavad suuremas koguses haavad, papid, pajud, tammes, kadakas, kuusedmännid. ei eralda jalakas ja pärn.
Juured kasvavad võra laiusest oluliselt kaugemal.
Juured lõhuvad pinnakatteid / jalgteid või asfalti.
Soovitused puude sobiva istutuskauguse kohta ja trassidest on erinevad.
* väiksemaid puid ei tohiks istutada hoonetele ja naaberkinnistule lähemale kui 5m ja trassidele või tehnovõrkudele lähemale kui 2m.
* kõrgete puude puhul tuleks istutada täisealise puu kaugusest 1/3 kaugusele (30m puu puhul 10 kaugusele)
Aino Aaspõllu
Eesti Dendroloogi Selts
kaubanduskeskuste
okaspuid peaks olema rohkem.
taimi parema mikrokliima loomiseks
serbia kuusk, kitsa võraga,
torkav kuusk, hõbekuusk, vajab valgust, soolopuuks
hall nulg, kasvab ka liivastel pindadel
mandzuuri nulg
keerdokkaline mänd, kiire kasvuga, liivased ja kivised pinnad ka ok, haigusvaba
siberi sirgemänd
seedermänd
rumeelia mänd, oksad maapinnalt
eurojaapani lehis, kiire kasvuga, hoiab okkaid kaua peal
harilik vaher, kaksikhargnemisega, võib murduda, kõige suurem oht
mägivaher
tatari vaher
kinna
suurelehine pärn
läikelehine pärn
harilik hobukastan (kastanikoi)
(läänepärn, suured mügarikud ehk pahad, vanim, Niguliste kiriku kõrval. ja Kiek in de Köki juures.
harilikul pärnal ei ole selliseid pahkasid.)
Comments
Post a Comment