IV Ilutaimede rühmad. Püsikud. Looduslikud taimed sh. sõnajalad ja veetaimed.

Jrk nr. Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi

1 Anemone sylvestris         metsülane 

2 Antennaria dioica            harilik kassikäpp 

3 Caltha palustris                harilik varsakabi 

4 Convallaria majalis          harilik maikelluke 

5 Filipendula ulmaria          harilik angervaks 

6 Hepatica nobilis               harilik sinilill 

7 Iris pseudacorus               kollane võhumõõk 

8 Galeobdolon luteum (Lamium luteum) koldnõges 

9 Leucanthemum vulgare   harilik härjasilm 

10 Lupinus polyphyllus      hulgalehine lupiin 

11 Lychnis viscaria             harilik tõrvalill 

12 Lythrum salicaria           harilik kukesaba 

13 Matteuccia struthiopteris harilik laanesõnajalg 

14 Myosotis sylvatica          mets-lõosilm 

15 Nymphaea alba               valge vesiroos 

16 Primula veris                  harilik nurmenukk 

17 Pulsatilla pratensis          aas-karukell 

18 Thymus serpyllum          nõmm-liivatee 

19 Trifolium                         ristik 

20 Trollius europaeus           harilik kullerkupp

21 Typha                              hundinui 

22 Verbascum thapsus         üheksavägine

Anemone sylvestris metsülane 

metsataim, lähevad aias naadiks. 30-40, lubjalembene, poolvarjus

Anemone coronaria Kroonülane 

Anemone nemorosa võsaülane

kõrgus 15-120 cm, õied valged, vanaedes roosad. poolvarjus

Antennaria kassikäpp

päikselised kuivad kohad, hallikad karvased lehekodarikud, 

Caltha palustris harilik varsakabi

märjas kuni pasasniiskes viljakas mullas ja madalvees, suvel mõnikord puhkepolekus

Caltha palustris alba

Valge õiega, 

Convallaria maikelluke

pikkroomav risoom, kogu taim mürgine, looduses lehtmetsa servades. 

On ka roosad, ja ka täidisõielised. 

Filipendula angervaks

Filipendula ulmaria 'Aurea' kollase lehega. 

olemas ka roosa õiega. 

Hepatica sinilill

valgest, roosa ja sinise või tumesiniseni. poolvarjus, pigem viljakas muld. 

hepatica 

Iris pseudacorus kollane võhumõõk

Võib and isekülvi, kasvab kraavides, lodudes, lepib ka parasniiske mullaga, päike

Galeobdolon koldnõges

juurduvate pikkade võsunditega, lehed vastakud, mustrilised, kollased õied männastena püstistel vartel, vari ja parasniiske muld.

Leucanthemum härjasilm

L vulgare harilik härjasilm

päike, parasniiske muld, 

Lupinus lupiin

sõrmjad liitlehed, varred lehistunud, vähenõudlikud, päikeses ja poolvarjus, parasniiskel ja kuivemal mullal, seemnetega. 

Lychnis tõrvalill

kuivade valgusküllaste kasvukohtade taim. enamus lehti juurmised, karred klaapivad, 

Lythrum kukesaba

pikalt õitseb juuni-september. täisvalgus ja niiskem muld, võib kasvada ka madalvees. 

Harilik laanesõnajalg

Myosotis sylvatica mets-lõosilm (meelespea)

Nymphaea alba Valge vesiroos

Nymphaea candida väike vesiroos

võimas risoom kinnitub põhjamutta, vee sügavus 0,5-2m 

tahavad päikses

Primula veris harilik nurmenukk

õitseb mais, kuivemad kuni parasnuusked kasvukohad, võib esineda ja täidisõielisi ja punaseõielisi

Pulsatilla karukell

kuiva ja päiksepaistelist kohta, 

palu-karukell, aas-karukell

Trollius kullerkupp

viljakas niiskem muld ja päike, kaitse tigude eest, võsastunud aasas kaob.

Thymus liivatee

väiksed igihaljad lehed vastakuti, varred roomavad ja juurduvad, kuiv ja päike.

Typha hundinui

võimsa risoomiga taimed, veepuhastaja, kasvavad kuni 1m sügavusel vees, 

Verbascum vägihein

V. thapsus üheksavägine

V. nigrum must vägihein

seeme väga peenike, isekülv, õied kollased

Trifolium Ristik

Trifolium arvense kassiristik

Trifolium atropurperum

Achillea millefolium harilik raudrohi

Achillea ptarmica võsaraudrohi

Aquilegia Kurekell

Asarum europaeum harilik metspipar

Sipelgad tolmendavad, mürgine

Marmor-metspipar A. hartwefil

Roti ja hiire mürk. 

Lõokannus

Veronica mailane

Iris sibirica Siberi võhumõõk 

Siumari, mürgine

Info

biu.edu.ee/taimed

Kodutöö

5 loodusliku taime erinevad sordid. kirjeldus ja mis eristab. 

Helga.ee

Lepiku-Mardi

calmia

Iluaiandus, käsiraamat