Viljapuuaed
Viljapuuaia loomine.
13. dets 2019
Lui Remmelg
'Talvenauding' - kandiline, viiruline, punasted triibud
'Sidrunkollane taliõun' - väga ümmarguse kujuga
Raamatusoovitus:
Tänapäeva mesindus.
Kavanda väike puuviljaaed
Õunapuud:
Suvi 3
sügis 6
tali 6
sordid, maa-ala suurus, istutusskeemid, tolmuandjad ja nende paigutus ning paigutus!
Ploomipuu 2
Kirsipuid magus+hapu 2+2
marjakultuurid 5 sorti
Vaarikad 5 sorti
Maasikad 5 sorti
21.jaanuar 2020
Harrastusaretajad.
Otto Kramer
Treboux
Jüri Kägi 'Kägi Pergamott'. Ümarad pirnid
Kivistik
Jaan Spuhl-Rotalia
Elas Vormsil, ka Haapsalu kandis.
Polli aretus
Esimene neist Aleksandes Siimon (1900-1970)
Jakob Palk - pookealuste aretaja
Nigula looduskaitsealal tegutsesid Henn ja Juta Vilbaste, kes tegelesid jõhvikasortidega.
Eesti oma sortide loomise algus ulatub üle paarisaja aasta tagusesse aega. Esimesed kodumaised õunasordid ‘Tallinna pirnõun’ ja ‘Suislepp’ on tõenäoliselt aretatud 18. sajandil (Aamisepp, 1939; Kask, 1984). Esimesed kindlad andmed Eesti õunasortide ‘Treboux Sämling’ (sün. nüüdisajal ‘Pärnu tuviõun’) ja ‘Paide taliõun’ aretusest langevad möödunud sajandi teise poolde. Sajandivahetuse paiku ja käesoleva sajandi esimestel aastakümnetel on aretatud pirnisordid ‘Kägi bergamott’ ja ‘Lutsu võipirn’ ning ‘Põltsamaa taliõun’. Kui välja arvata maasordid, mille aretuslugu on teadmata, siis algavad kõige tulemuslikumad aretusaastad kolmekümnendail ja neljakümnendail aastail. Sel ajal aretasid puuvilja- ja marjasorte harrastusaretajad Jaan Raeda (1876…1955) Harjumaal Rae vallas, Aleksander Kurvits (1885…1970) Tartus, Otto Kramer (1883…1972) Tallinnas ja peamiselt põllukultuuride kutseline aretaja Julius Aamisepp (1883…1950) Jõgeval. Maasikat aretas Jõgeval veel Martin Liias (1910…1991) ja musta sõstart ning karusmarja J. Aamisepa tütar Valve Jaagus (1920…1995).
1945. aastal algas Eestis kutseline puuvilja- ja marjasortide aretus Lõuna-Viljandimaal Polli Aianduse Instituudis, kus on loodud suurim arv meie sorte. Silmapaistvad on Nigula looduskaitsealal aretatud jõhvikasordid. Polli Aianduse Instituudi sordiaretajad on olnud Aleksander Siimon (1900…1970) – õunapuu, pirnipuu, maasikas; Nikolai Murri (1896…1964) – maasikas, karusmari; Julius Eslon (1894…1982) – ploomipuu, kirsipuu, must sõstar; Johannes Parksepp (1925…1988) – sõstar, karusmari, maasikas, vaarikas; Arthur Jaama Eestis aretatud puuvilja- ja marjasordid ning nende väärtus 269 (1914…1995) ja Eevi Jaama (1926…1999) – ploomipuu, hapu kirsipuu, magus kirsipuu; Jakob Palk (1908…1991) – õunapuu vegetatiivalused, pirnipuu seemikalused; Arvo Veidenberg (1940) – õunapuu vegetatiivalused. Käesoleval ajal aretavad seal sorte Kalju Kask (1929) – õunapuu, pirnipuu, magus kirsipuu; Asta Libek (1943) – must sõstar, vaarikas, maasikas; Heljo Jänes (1946) – ploomipuu, magus kirsipuu, hapu kirsipuu.
Nigula looduskaitsealal on jõhvikaaretust teinud Henn Vilbaste (1932…1993) ja Juta Vilbaste (1933). Ülevaade Eestis aretatud
Pookealus on väga oluline.
Antonovka seemikute peale poogituna annab puu keskmise kuni tugeva kasvu, 10x10skeemiga istutada.
Tugevakasvuline seemikalus 'Aniis', Saaremaa15, metsõnapuu (malus sylvestris)
B- Budagovskiga seotud, tema poolt aretatud. Alustüüp, võrse punane
nt B9, punaseleheline paradiisiõunapuu, nõrgakasvuline,
B154
B118
Venemaalt,
kui on nõrgakasvulised alused, siis vajuvad pikali. juured külmaõrnad.
E - vegetatiivne alus. Jakob Palk
E20 - keskminekasvuline, suhteliselt külmakindel. (-18)
E53 - tugevakasvuline
E56 - tugevakasvuline
Inglise päritolu
M4 - keskmisekasvuline kloonalus, hästi painduvate okstega, juured taluvad kuni -10kraadi
Küdoonia A
u sarapuu suurune
Ploomipuude alused
alõtśa e haraline ploomipuu, tugevakasvuline. palju kännuvõsusid.
omajuurdeid aluseid
liivi munakollase alused
kirsipuud
lõhnav kirsipuu, mahalepp kirsipuu
LC 52 - keskminekasvuline alus maguskirsipuudele
VSL2 poolnõrgakasvuline maguskirsipuudele
Renett - kõva viljalihaga õunasort
tuviõunad - koonilise viljaga
berganotid - ümarad
renklood - ümmargused
amarell - helepunased hapukirsid
Sortide nimes on infot selle kohta, kust pärit või kui suur vms.
'Läti madalkirss'
'Leningradi must'
jne
Kodutöö viljapuude nimekiri:
13. dets 2019
Lui Remmelg
'Talvenauding' - kandiline, viiruline, punasted triibud
'Sidrunkollane taliõun' - väga ümmarguse kujuga
Raamatusoovitus:
Tänapäeva mesindus.
Kavanda väike puuviljaaed
Õunapuud:
Suvi 3
sügis 6
tali 6
sordid, maa-ala suurus, istutusskeemid, tolmuandjad ja nende paigutus ning paigutus!
Ploomipuu 2
Kirsipuid magus+hapu 2+2
marjakultuurid 5 sorti
Vaarikad 5 sorti
Maasikad 5 sorti
21.jaanuar 2020
Harrastusaretajad.
Otto Kramer
Treboux
Jüri Kägi 'Kägi Pergamott'. Ümarad pirnid
Kivistik
Jaan Spuhl-Rotalia
Elas Vormsil, ka Haapsalu kandis.
Polli aretus
Esimene neist Aleksandes Siimon (1900-1970)
Jakob Palk - pookealuste aretaja
Nigula looduskaitsealal tegutsesid Henn ja Juta Vilbaste, kes tegelesid jõhvikasortidega.
Eesti oma sortide loomise algus ulatub üle paarisaja aasta tagusesse aega. Esimesed kodumaised õunasordid ‘Tallinna pirnõun’ ja ‘Suislepp’ on tõenäoliselt aretatud 18. sajandil (Aamisepp, 1939; Kask, 1984). Esimesed kindlad andmed Eesti õunasortide ‘Treboux Sämling’ (sün. nüüdisajal ‘Pärnu tuviõun’) ja ‘Paide taliõun’ aretusest langevad möödunud sajandi teise poolde. Sajandivahetuse paiku ja käesoleva sajandi esimestel aastakümnetel on aretatud pirnisordid ‘Kägi bergamott’ ja ‘Lutsu võipirn’ ning ‘Põltsamaa taliõun’. Kui välja arvata maasordid, mille aretuslugu on teadmata, siis algavad kõige tulemuslikumad aretusaastad kolmekümnendail ja neljakümnendail aastail. Sel ajal aretasid puuvilja- ja marjasorte harrastusaretajad Jaan Raeda (1876…1955) Harjumaal Rae vallas, Aleksander Kurvits (1885…1970) Tartus, Otto Kramer (1883…1972) Tallinnas ja peamiselt põllukultuuride kutseline aretaja Julius Aamisepp (1883…1950) Jõgeval. Maasikat aretas Jõgeval veel Martin Liias (1910…1991) ja musta sõstart ning karusmarja J. Aamisepa tütar Valve Jaagus (1920…1995).
1945. aastal algas Eestis kutseline puuvilja- ja marjasortide aretus Lõuna-Viljandimaal Polli Aianduse Instituudis, kus on loodud suurim arv meie sorte. Silmapaistvad on Nigula looduskaitsealal aretatud jõhvikasordid. Polli Aianduse Instituudi sordiaretajad on olnud Aleksander Siimon (1900…1970) – õunapuu, pirnipuu, maasikas; Nikolai Murri (1896…1964) – maasikas, karusmari; Julius Eslon (1894…1982) – ploomipuu, kirsipuu, must sõstar; Johannes Parksepp (1925…1988) – sõstar, karusmari, maasikas, vaarikas; Arthur Jaama Eestis aretatud puuvilja- ja marjasordid ning nende väärtus 269 (1914…1995) ja Eevi Jaama (1926…1999) – ploomipuu, hapu kirsipuu, magus kirsipuu; Jakob Palk (1908…1991) – õunapuu vegetatiivalused, pirnipuu seemikalused; Arvo Veidenberg (1940) – õunapuu vegetatiivalused. Käesoleval ajal aretavad seal sorte Kalju Kask (1929) – õunapuu, pirnipuu, magus kirsipuu; Asta Libek (1943) – must sõstar, vaarikas, maasikas; Heljo Jänes (1946) – ploomipuu, magus kirsipuu, hapu kirsipuu.
Nigula looduskaitsealal on jõhvikaaretust teinud Henn Vilbaste (1932…1993) ja Juta Vilbaste (1933). Ülevaade Eestis aretatud
Pookealus on väga oluline.
Antonovka seemikute peale poogituna annab puu keskmise kuni tugeva kasvu, 10x10skeemiga istutada.
Tugevakasvuline seemikalus 'Aniis', Saaremaa15, metsõnapuu (malus sylvestris)
B- Budagovskiga seotud, tema poolt aretatud. Alustüüp, võrse punane
nt B9, punaseleheline paradiisiõunapuu, nõrgakasvuline,
B154
B118
Venemaalt,
kui on nõrgakasvulised alused, siis vajuvad pikali. juured külmaõrnad.
E - vegetatiivne alus. Jakob Palk
E20 - keskminekasvuline, suhteliselt külmakindel. (-18)
E53 - tugevakasvuline
E56 - tugevakasvuline
Inglise päritolu
M4 - keskmisekasvuline kloonalus, hästi painduvate okstega, juured taluvad kuni -10kraadi
Küdoonia A
u sarapuu suurune
Küdoonia (Cydonia) on taimeperekond roosõieliste sugukonnast, mille ainsaks liigiks on harilik küdoonia (Cydonia oblonga).
Harilik küdoonia on 5–8 meetri kõrgune heitlehine puu, mis kannab õunte ja pirnidega sarnaseid õunvilju. Pirnikujulisi kollaseid 7–12 cm pikki ja 6–9 cm läbimõõduga vilju kutsutakse aivadeks.
Hariliku küdoonia looduslikuks levilaks on Edela-Aasia ja Kaukaasia.
Ploomipuude alused
alõtśa e haraline ploomipuu, tugevakasvuline. palju kännuvõsusid.
omajuurdeid aluseid
liivi munakollase alused
kirsipuud
lõhnav kirsipuu, mahalepp kirsipuu
LC 52 - keskminekasvuline alus maguskirsipuudele
VSL2 poolnõrgakasvuline maguskirsipuudele
Renett - kõva viljalihaga õunasort
tuviõunad - koonilise viljaga
berganotid - ümarad
renklood - ümmargused
amarell - helepunased hapukirsid
Sortide nimes on infot selle kohta, kust pärit või kui suur vms.
'Läti madalkirss'
'Leningradi must'
jne
Kodutöö viljapuude nimekiri:
Comments
Post a Comment