Kõrrelised. Lõikheinalised.


Kõrrelised
kolm kasvutüüpi

Tihedapuhmikulised

Bromus inermis
ohetu luste "Skinner's Gold"

Tihedapuhmikuline kõrreline
* risoomid puuduvad
* maa-alune osa koosneb sügavale ulatuvatest juurtest
* seda tüüpi taimed võivad moodustada tihedaid mättaid
* saab paljundada varakevadel puhmikuid eraldades

nt hall-aruhein

Hõredapuhmikuline kõrreline
* risoomid on lühikesed
* Maa-alune osa koosneb sügavale ulatuvatest juurtest

nt laialehine haikhein Chasmanthium latifolium



Mis ei kasva
pamparohi
hiid stepirohi
ka mõned siidpöörised

hiina siidpööris 'nishidake'

Helle Väärsi 'Kõrreliste lummuses''
Lilleniit ja kõrrelised minu aias


arvestama kasvukohti ja tingimusi

Kõrreliste hooldus aasta jooksul
* Vanade lehtede/kõrte mahalõikamine. Tehakse kevadel, sest talvel on kõrrelised ilusad.
* Seemned. Tuleb isekülvi tegijatel ära lõigata, sest kui hakkavad isekülvi tegema ja aeda vallutama. Sortidel võib ka seemnest tulla algne ja invasiivsem sort
* Kõrrelise sisse tekib umbrohi. Tähelepanelikumalt jälgida. Kui taim väike, saab välja rohida. Kui suurem, siis kogu taim üles kaevata ja ära puhastada.

Seemnest külmamine
* Külva potti. Sest siis kui väiksed, siis võid välja rohida.



Kõrge raikaerik Arrhenatherum elatius
Õisikud võta ära. külvab end rohelisena. Habras, hele.
Tavaline parasniiske päiksepaisteline koht.

Teravaõieline kastik Calamagrostis x acutiflora
aianduslik hübriid,
vertikaalse kasvukujuga. hea haljastuses kasutada, püstine.

Lühikarvane kastik
kõrgus alla 1m, seemneid ei jõua teha. ei ole liiga külmakindel.

Luht-kastevars
kodumaine üldlevinud taim, tihe puhmik,
õisikud nagu udu, lehe peal 3 tugevat roodu,
Kasutatakse tihti haljastuses vahetaimena. Suvine õitseja, ka külvab.

Sirmbambus Fargesia
Puitunud vartega.
Peale õitsemist surevad ära.
1-2m kõrgus.
Fargesia murele igihaljas sirmbambus.
Tuule eest kaitstud kohas poolvarjus või varjus toitaineterikkal mullal.
Karmidel talvedel külmuvad tagasi, külmakaitseks on vajalik paks kuivade lehtedega multśikiht, vajavad kaitset kevadpäikese eest.

Pungbambus Pleioblastus
Pika risoomiga, väga invasiivne,

Harilik pilliroog

Aruheinad
Alpi aruhein Festuca alpina

Hall aruhein Festuca glauca
tihe puhmik, k20-40cm, päikselist kuiva kohta, ei talu talvist liigniiskust, kevadel saab jagada, aegajalt peab noorendama,

Vaip aruhein Festuca gautieri
Õisikuid väga ei tee, kõrgus kuni 10cm, kasvab päikse käes, kasvab väga aeglaselt, aga hea pinnakattetaim, tekitab vaiba.

Suur parthein Glyceria maxima
liik kodumaine, kasvab madalas vees ja veekogude kaldail, 1,5m kõrge, kultivar 'Variegata'on madalama kasvuga, lepib ka parasniiske mullaga.

Ainuroog Hakonechloa macra
Pärineb jaapanist, tärkab väga hilja (juunis) kasvab aeglaselt, hõredapuhmikuline kõrgus kuni 30cm, metsataim, kasvab varjus, lehed ripuvad alla poole, külmakindel aga ei taha talvist liigniiskust.
'Aureola' kollase lehega
'Nicolas'

Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens
levinud Euraasi steppides, tihe puhmik, kõrgus 60-120cm, lehed igihaljad, jäigad sinakas, kasutatakse soolotaimena päikeselisel heal franaaziga kasvukohal.

Pehme mesihein Holcus mollis
põhiliik kasvab haruldase taimena ka Lõuna-Eestis
võsundiline, kipub laiutama, kõrgus üle 20cm, lamandub,
pakutakse suvelillena, kuigi meil külmakindel,

Laiuv lambiharjahein Hystrix patula
Pärineb Põhja-Ameerikast, hõre puhmik, kõrgus kuni 100cm, lehestik rohiroheline, suvehaljas, kuni 50cm kõrge,
isekülvi, õitseb VI-VII, õisikud on selle taime peamine ilu, parasniiske muld.

Aruhein Koeleria
Kasvavad ekstreemsetes kuivades tingimustes.

Liiv-vareskaer Leymus arti....

Kõrge helmikas Melica altissima
Pärineb Kesk-Euroopast, hõre puhmik, kõrgus 60-100

Ripshelmikas Melica ciliata
levinud Euraasia steppides,

harilik saluhein Milium effusum
Kasvab ka varjulises kohas, metsataim,

Hiina siidpööris Maiscanthus sinensis
pärinev Kaug-Idast, hõre puhmik, tärkab üsna hilja, lehed kaardus püstisetel kõrtel, meil õitseb VIII lõpus, ei talu üleujutust.

Amuuri siidpööris Miscantus sacchariborus
Pikad risoomid,

giganteus
kasvab u 3m heal mullal, õitsema ei jõua minna.

sinihelmikas


Vitshirss

Päideroog
Kasvab märgades kohtades. Triibuliste lehtedega. Võsundiline kõrreline,

Harilik pilliroog Phragmites australis
kodumaine taim, levinud üle maailma, kasvab igasuguses mullas ja ka mitme meetri sügavuses vees.
raskesti tõrjutav umbrohi,


Rohelubikas
(see taim, mille kõrre otsa maasikaid aetakse)

Läiklubikas Sesleria nitida
tihe puhmik, tahab päikest, 30-50cm

Sügislubikas Sesleria autmnalis

Kamm-soohein Spartina pectinata
lehestik u 1m kõrgune ja kaarduv, kõrgus kokku u 180cm.
tärkab kevadel hilja, täismõõted saavutab VIII

Stipa stepirohi
Juus-stepirohi
Habe-stepirohi
Stipa tenuissima

Kastik-stepirohi

Siberi karehein

Preeria pillahein


Lõikheinalised
Tarnad ja piipheinad
Tarnade varred on kolmekandilised, ja ka lehed ka kolme suunda!
Keerdlehine tarn Carex buchananii

paruktarn Carex comans
Igihaljad, värvilised lehestikud

Luhttarn Carex elata
Poku
kodumaine taim, sort 'Autea''
Pugutarn Carex grayi
kõrgus u 60cm, viljad u 3cm läbimõõduga ogalised kerad,

Palmlehine tarn Carex muskingumensis
Poolvarjus, päikse käes, parasniiskes või ka niiskes.
kõrgus kuni 75cm

Varvastarn
kodumaine, hõre puhmik, kõrgus kuni 25cm,
lehed igihaljad, nahkjad, kultivaar 'Variegata'on valgetriibuline

Ripptarn Carex pendula
soovitus kasvatada varjulises kohas, sest muidu kevadine päike rikub lehed ära.

Laialehine tarn
metsataim Kaug-Idast, hõredapuhmikuline, madal pinnakete, talveks närbub ära,

Teelehine tarn

Mets-piiphein
igihaljad lehed, 25-30cm kõrge, hõre puhmik, õisikud kuni 90cm, lehed talvehaljad, õisikud pruunikad, kasvab poolvarjus või varjus,




Soo-ja veetaimed

Harilik kalmus
kasvab märjas mullas või madalvees,maapinnal roomav risoom

Harilik luga Juncus effusus
niisketel niitudel, kraavides, varred tuberohelised, talvehaljad,

Kare kaisel
ehk see mida me kutsume kõrkjaks
sort 'Zebrinus'


Järv-kaisel Schoenoplectus lacustris 'Albessens'
Pikkitriibuline, valgete pikkade vartega u 2m,

Mets-Kõrkjas
kolmekülgne vars, mageveetaim

Merimugulkõrkjas
kolmetine vars,
(pildista mugulkõrkja musti mummusid)













Comments

Popular Posts