Pinnakattetaimed
Pinnakattetaimed
Taavi Tuulik
Pinnakattetaimega peab olema pind umbrohuvaba
Tüübid:
*maapealsete võsunditega
metsmaasikas
aed-maasikas
india ebamaasikas
maasikad
Siberi waldsteinia - võsund maapinnal või natukene mulla all, et närbu, seemnest ei paljune, tekitab üsna kõva katte, marja ei tekita. kasvab täisvarjus ka,
kevad-nabaseemnik Omphalodes verna
- erksinine õievärv, lehtpuude varjus on ok kasvada, metsaaluse taim. väga kiiresti tihedaks ei lähe, kuiva suvega närbub, õitseb mai kuus, ei lähe väga tihedaks,
akakapsas Ajuga reptans - võivad kannatada saada kui on külm lumeta talv, erinevaid sorte, kooli aias tumeda lehega.
väike igihali Vinca minor - pikad roomavad võsud, varjulisema koha taim, päike võib kõrvetada. tekitab kihi u 20-30cm, püsikutega või põõsastega sobib kokku, väiksemad sööb ära,
valgeõieline väga nõrga kasvuga "Gertrud Jekyll"
variegata - leht valge servaga, teise kujuga veidi, meie tingimustes v'ga ei õitse, üsna tugea kasvuga.
peaks olema ka täidisõielised vormid,
koldnõges Lamium Galebdolon - lehel hõbedane muster, kollase õiega,
õitsvad varred on püsti u 30cm, meetrite kaupa teeb maapealset võsu ja siis juurdub, vajab viljakamat mulda, väiksemad asjad lämmatab ära, võib ka ajada võsusid põõsaste jne peale, suvel varjulises kohas käeb hea välja, õitseb u mai-juuni
"Hermann's Pride" ei aja võsundeid, püsikuna väga ilus,
roomav metsvits - peaks kasvama järvekallastel ja märgades kohtades
tiarell Tiarella cordifolia - praegu roheline, talveks ära ei närbu, õitseb mai-juuni, võsunditega ajab end edasi, Põhja-Ameerika metsataimed,
*Risoomiga laienevad
villane nõianõges Stachys byzantina Silver Carpet Lamb's Ear - on ka kooli aias sort, mis ei õitse ja hästi suurte lehtedega 'Big ears'.
karvane kadakkaer - silmatorkavalt ilus hõbehall lehestik, laiutab, pigem kuiva päikepaistelise koha taim,
müürilill - tahab kasvada kivipraos, levib maa pealt ja maa pealt, levib ka seemnetega, kui tahta kasvtadam siis kiviklibu sees, õitseb enamuse suvest, ei ole väga kõrge (u5cm), teisi taimi väga ei sega, sobib kruusapinna peale, kasvab päikse käes ja poolvarjus,
Õevane murtudsüda - kõrgus u 30cm, risoomid, maa alt hakkab laiutama,
dicentra formosa
lõhnav madar - lõhnav varjulill - varre peal männastena piklikud lehed, ise u 20cm tkõrge, metsades kasvab, varjulises kohas ideaalne, mais õitseb, sügiseni ilus,
haldjatiib ehk epimedium Epimedium alpium, E.pinnatum subsp. colchicum, lep
alpi epimedium Epimedium alpium -maaalune risoom, praktiliselt puitunud risoom, mitte väga kiiresti aga järjekindlalt, lume all närbuvad lehed kevadeks ära, tulevad uued lehed, õitsemine mittemärgatav, saavad hakkama sibullilledega koos, ka krookused, alpi epimeedium talub ka üleujutust. u 30cm kõrgune suvel. ei taha kasvada väga kuivas kohas, pigem varju/poolvarju taime.
Punane epimeedium - suuremad õied. ei levi
E.pinnatum subsp. colchicum - ilusate lhedede ja õitega, leht u 10cm, kõrgus u 30+cm, talveks rohelisena lume alla, kevadeks lehed koledad, kevadel koledad lehed ära lõigata. Levib korralikult heas mullas.
–Sulpureum' suureõielise ja colchicumi hübriid, ei levi. noored lehed mustriga.
Suureõieline epimeedium - ei levi/ei laiuta, näbrub ära talveks.
Vaskpunane haldjariib/epimedium - E.x warleyense
oranzi õiega
peenerisoomine
nudi haldjatiib
Saab potis ostes aru, kui risoom on potid juba hakanud tiire peale tegema.
maikelluke -
puju
harilik kolmissõnajalg Gymnocarpium d - hea pinnakattetaim, metsaaeda, varakevadel hea kaevata,
laane sõnajalg läheb edasi
lõhnav kannike
labradori kannike ehk võsakannike - tumeda lehega, lilla õis,
*isekülvi teel
vajavad lausistutust:
harilik metspipar - Asarum - tumerohelist värvi, lehe läbimõõt 5-6cm, talvel roheline, risoom roomab mööda maad, rootsuga lehed, ühtlane kate, õis pisike, mais õitseb. varjutaim, mürgine!
harilik jänesekapsas - sobib ideaalselt rododendrotine alla, hapul mullal,
täpiline iminõges - erineva lehemustriga variante, ei närbu talvel ära.
harilik kukehari
kuuetine kukehari
valge kukehari - õied valged, lehed lillakas, väiksemad maabrid lämmatab ära
liivatee -
nõmm-liivatee - kuivades päikselistes kohtades
sidrun-liivatee - onka kirju lehega,
lühivillane liivatee - pseudolam
varane liivatee -
Hostad Hosta - lausistutusega teha pinnakatet, jagada suured taimed pisikesteks, võib kevadel aga ka suvelõpupoole, osad hostad laienevad kiiremini, eelistada neid sorte,
alpina
aubrieta sinipadjake
kuni 5cm,
paljandfloks- Pholx subulata, madal,
ise paljundada, pistokstest, peale õitsemist lõigata, pista mulda, katteloor peale ja kasta tihti.
Kivirikud -
linnakivirik
varjukivirik - igihaljad kirjud lehed,
saxifraga rippuv,
Roomav kukehari - madal, mööda maad,
sinilill
kurerehad Geranium
suurejuureline kurereha - risoomid maa peal,
sellest on ka hübriide,
viljatu kurereha - cantabriegense - tekitab lauskatte,
roomav kipslill
'Dorothy Teacher'. õitseb terve suve.
mahalaotuvad varred juurduvad,
Pinnakattepõõsad:
Roomav kadakas -
Harilik kadakas roomavad sordid nt 'Repanda' - hariliku kadaka okas, lühike ja kõverik,
Mikrobioota - kasvab lainetena, on suureline suuri alasid täis kasvama, talvel muutub pruuniks, kevadel tagasi roheliseks.
Luuderohi - puu otsa rohib ja aga võib külmuda tagasi. pinnakattetaimena võib lume all talvi üle elada väga ilusti.
hanepaju salix repens - hõbehallid kasvased või, läheb oskast kasvama. kasvab ka väga kehvas mullas päikse käes.
dammeri tuhkpuu Coto... - mööda maad roomav, valged õied, punased marjad,
võnk-pärgenelas -
Puhmad:
harilik kukemari
harilik leesikas
harilik pohl
harilik jõhvikas , suureviljaline jõhvikas
kanarbik
punane eerikas
agressiivsed:
täpiline inimnõges
koldnõges
har. naadi sordid –variegata', 'Gold Marbled''
cypress piimalill -
siberi valdseinia
Ebamuru:
madal pinnakate mittetallatavad alal
harilik kassikäpp -
liivatee
liivsibul
aubrieeta
vaip-aruhein
kõrrelislehine minuartsia
talbjas kivirik
roomav kukehari
Kodune ülesanne:
Mõelda välja mingi huvitav pinnakate.
mida panna sinna juurde. komplekt. pinnakate +3-5-10 taime.
skeem.
järgmine kord arutame.
Taavi Tuulik
Pinnakattetaimega peab olema pind umbrohuvaba
Tüübid:
*maapealsete võsunditega
metsmaasikas
aed-maasikas
india ebamaasikas
maasikad
Siberi waldsteinia - võsund maapinnal või natukene mulla all, et närbu, seemnest ei paljune, tekitab üsna kõva katte, marja ei tekita. kasvab täisvarjus ka,
kevad-nabaseemnik Omphalodes verna
- erksinine õievärv, lehtpuude varjus on ok kasvada, metsaaluse taim. väga kiiresti tihedaks ei lähe, kuiva suvega närbub, õitseb mai kuus, ei lähe väga tihedaks,
akakapsas Ajuga reptans - võivad kannatada saada kui on külm lumeta talv, erinevaid sorte, kooli aias tumeda lehega.
väike igihali Vinca minor - pikad roomavad võsud, varjulisema koha taim, päike võib kõrvetada. tekitab kihi u 20-30cm, püsikutega või põõsastega sobib kokku, väiksemad sööb ära,
valgeõieline väga nõrga kasvuga "Gertrud Jekyll"
variegata - leht valge servaga, teise kujuga veidi, meie tingimustes v'ga ei õitse, üsna tugea kasvuga.
peaks olema ka täidisõielised vormid,
koldnõges Lamium Galebdolon - lehel hõbedane muster, kollase õiega,
õitsvad varred on püsti u 30cm, meetrite kaupa teeb maapealset võsu ja siis juurdub, vajab viljakamat mulda, väiksemad asjad lämmatab ära, võib ka ajada võsusid põõsaste jne peale, suvel varjulises kohas käeb hea välja, õitseb u mai-juuni
"Hermann's Pride" ei aja võsundeid, püsikuna väga ilus,
roomav metsvits - peaks kasvama järvekallastel ja märgades kohtades
tiarell Tiarella cordifolia - praegu roheline, talveks ära ei närbu, õitseb mai-juuni, võsunditega ajab end edasi, Põhja-Ameerika metsataimed,
*Risoomiga laienevad
villane nõianõges Stachys byzantina Silver Carpet Lamb's Ear - on ka kooli aias sort, mis ei õitse ja hästi suurte lehtedega 'Big ears'.
karvane kadakkaer - silmatorkavalt ilus hõbehall lehestik, laiutab, pigem kuiva päikepaistelise koha taim,
müürilill - tahab kasvada kivipraos, levib maa pealt ja maa pealt, levib ka seemnetega, kui tahta kasvtadam siis kiviklibu sees, õitseb enamuse suvest, ei ole väga kõrge (u5cm), teisi taimi väga ei sega, sobib kruusapinna peale, kasvab päikse käes ja poolvarjus,
Õevane murtudsüda - kõrgus u 30cm, risoomid, maa alt hakkab laiutama,
dicentra formosa
lõhnav madar - lõhnav varjulill - varre peal männastena piklikud lehed, ise u 20cm tkõrge, metsades kasvab, varjulises kohas ideaalne, mais õitseb, sügiseni ilus,
haldjatiib ehk epimedium Epimedium alpium, E.pinnatum subsp. colchicum, lep
alpi epimedium Epimedium alpium -maaalune risoom, praktiliselt puitunud risoom, mitte väga kiiresti aga järjekindlalt, lume all närbuvad lehed kevadeks ära, tulevad uued lehed, õitsemine mittemärgatav, saavad hakkama sibullilledega koos, ka krookused, alpi epimeedium talub ka üleujutust. u 30cm kõrgune suvel. ei taha kasvada väga kuivas kohas, pigem varju/poolvarju taime.
Punane epimeedium - suuremad õied. ei levi
E.pinnatum subsp. colchicum - ilusate lhedede ja õitega, leht u 10cm, kõrgus u 30+cm, talveks rohelisena lume alla, kevadeks lehed koledad, kevadel koledad lehed ära lõigata. Levib korralikult heas mullas.
–Sulpureum' suureõielise ja colchicumi hübriid, ei levi. noored lehed mustriga.
Suureõieline epimeedium - ei levi/ei laiuta, näbrub ära talveks.
Vaskpunane haldjariib/epimedium - E.x warleyense
oranzi õiega
peenerisoomine
nudi haldjatiib
Saab potis ostes aru, kui risoom on potid juba hakanud tiire peale tegema.
maikelluke -
puju
harilik kolmissõnajalg Gymnocarpium d - hea pinnakattetaim, metsaaeda, varakevadel hea kaevata,
laane sõnajalg läheb edasi
lõhnav kannike
labradori kannike ehk võsakannike - tumeda lehega, lilla õis,
*isekülvi teel
vajavad lausistutust:
harilik metspipar - Asarum - tumerohelist värvi, lehe läbimõõt 5-6cm, talvel roheline, risoom roomab mööda maad, rootsuga lehed, ühtlane kate, õis pisike, mais õitseb. varjutaim, mürgine!
harilik jänesekapsas - sobib ideaalselt rododendrotine alla, hapul mullal,
täpiline iminõges - erineva lehemustriga variante, ei närbu talvel ära.
harilik kukehari
kuuetine kukehari
valge kukehari - õied valged, lehed lillakas, väiksemad maabrid lämmatab ära
liivatee -
nõmm-liivatee - kuivades päikselistes kohtades
sidrun-liivatee - onka kirju lehega,
lühivillane liivatee - pseudolam
varane liivatee -
Hostad Hosta - lausistutusega teha pinnakatet, jagada suured taimed pisikesteks, võib kevadel aga ka suvelõpupoole, osad hostad laienevad kiiremini, eelistada neid sorte,
alpina
aubrieta sinipadjake
kuni 5cm,
paljandfloks- Pholx subulata, madal,
ise paljundada, pistokstest, peale õitsemist lõigata, pista mulda, katteloor peale ja kasta tihti.
Kivirikud -
linnakivirik
varjukivirik - igihaljad kirjud lehed,
saxifraga rippuv,
Roomav kukehari - madal, mööda maad,
sinilill
kurerehad Geranium
suurejuureline kurereha - risoomid maa peal,
sellest on ka hübriide,
viljatu kurereha - cantabriegense - tekitab lauskatte,
roomav kipslill
'Dorothy Teacher'. õitseb terve suve.
mahalaotuvad varred juurduvad,
Pinnakattepõõsad:
Roomav kadakas -
Harilik kadakas roomavad sordid nt 'Repanda' - hariliku kadaka okas, lühike ja kõverik,
Mikrobioota - kasvab lainetena, on suureline suuri alasid täis kasvama, talvel muutub pruuniks, kevadel tagasi roheliseks.
Luuderohi - puu otsa rohib ja aga võib külmuda tagasi. pinnakattetaimena võib lume all talvi üle elada väga ilusti.
hanepaju salix repens - hõbehallid kasvased või, läheb oskast kasvama. kasvab ka väga kehvas mullas päikse käes.
dammeri tuhkpuu Coto... - mööda maad roomav, valged õied, punased marjad,
võnk-pärgenelas -
Puhmad:
harilik kukemari
harilik leesikas
harilik pohl
harilik jõhvikas , suureviljaline jõhvikas
kanarbik
punane eerikas
agressiivsed:
täpiline inimnõges
koldnõges
har. naadi sordid –variegata', 'Gold Marbled''
cypress piimalill -
siberi valdseinia
Ebamuru:
madal pinnakate mittetallatavad alal
harilik kassikäpp -
liivatee
liivsibul
aubrieeta
vaip-aruhein
kõrrelislehine minuartsia
talbjas kivirik
roomav kukehari
Kodune ülesanne:
Mõelda välja mingi huvitav pinnakate.
mida panna sinna juurde. komplekt. pinnakate +3-5-10 taime.
skeem.
järgmine kord arutame.
Comments
Post a Comment